Majandusaasta aruanne Eesti ettevõttele
Eestis, nagu ka igas teises riigis, mängivad ettevõtete majandusaasta aruandluse reeglid ja nõuded võtmerolli läbipaistvuse ning sidusrühmade ees aruandekohustuse tagamisel. Igal aastal, hiljemalt 6 kuud pärast majandusaasta lõppu, tuleb koostada ja Äriregistrile esitada finantsaruanne, mis sisaldab üksikasjalikku ülevaadet ettevõtte eelmise majandusaasta tulemustest. Lisaks eelnevale tuleb vastavalt ettevõtte vormile, struktuurile ja tegevusalale esitada täiendavaid aruandeid ja deklaratsioone.
Esitage oma majandusaasta aruanne Company For Business OÜ abil
MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTAMISE PÕHINÕUDED
Kõik Eesti raamatupidamiskohustuslased peavad koostama majandusaasta aruande, mis vastab seaduses sätestatud vormile. Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja seaduses sätestatud juhtudel tegevusaruandest.
Majandusaasta aruandluse nõuded kehtivad Eestis kõigile registreeritud äriühingutele, olgu tegemist väikeettevõtete, idufirmade või suurettevõtetega. See tagab kõigile turuosalistele võrdsed tingimused ja suurendab usaldust riigi ettevõtluskeskkonna vastu.
Ettevõtte finantsaruannete peamised osad on bilanss, kasumiaruanne ja lisad; täiendavate aruannete esitamine sõltub kasutatavast aruandevormist. Need annavad olulist teavet ettevõtte finantsseisundi, strateegiliste suundade ja möödunud tegevuse kohta. Lisaks on olulisteks elementideks rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne, mis täiendavad põhiaruandeid, pakkudes üksikasjalikumat teavet finantstehingute ja omakapitali struktuuri muutuste kohta.
Majandusaasta aruande ettevalmistamine eeldab ettevõtte juhtkonna aktiivset osavõttu. Juhatuse liikmetel tuleb teadvustada oma vastutust esitatava teabe täpsuse ja terviklikkuse eest. Teatud juhtudel võib aruande usaldusväärsuse ja tõepärasuse tagamiseks olla nõutav audiitorkontroll (audit või ülevaatus).
Aruande esitamine ei hõlma üksnes dokumentide koostamist, vaid ka nende registreerimist asjaomases riiklikus registris (e-äriregister). See võimaldab teabe kättesaadavaks teha avalikkusele ja partneritele.
Kogu protsessi peamine eesmärk ei ole pelgalt seaduse täitmine, vaid ka usalduse kasvatamine Eesti ärikeskkonnas. Ettevõtted, kes järgivad aruandlusnõudeid, näitavad valmisolekut tegutseda läbipaistvalt ja vastutustundlikult, mis aitab kaasa edule ja jätkusuutlikule arengule turul.
Meie ettevõte pakub professionaalset abi ettevõtte finantsaruannete koostamisel ja esitamisel. Meil on pikaajaline kogemus erinevat tüüpi ettevõtetega töötamisel ja põhjalikud teadmised Eesti finantsaruandluse seadusandluse kõigist aspektidest.
Meie ekspertide meeskond pakub igakülgset tuge aruande esitamise igas etapis, sealhulgas dokumentatsiooni koostamisel, nõuetele vastavuse kontrollimisel ja registreerimisel asjaomastes asutustes. Tagame oma töös kõrge kvaliteedi ja täpsuse, mis aitab teie ettevõttel püsida seadusega kooskõlas. Meie abiga võite olla kindlad, et teie majandusaasta aruanne saab valmis nõuetekohaselt ja õigeaegselt.
Majandusaasta aruande esitamine Eestis
| Majandusaasta aruande koostamine | alates 250 EUR |
MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTAMISE PÕHIPRINTSIIBID
Raamatupidamise aastaaruanne sisaldab bilanssi, kasumiaruannet ja lisasid; rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne on nõutavad ainult vastava aruandlusvormi kohaldumisel.
- Eestis peavad ettevõtted koostama majandusaasta aruanded vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele. Need aruanded peavad järgima kindlaid printsiipe läbipaistvuse ja täpsuse tagamiseks. Näiteks koostatakse aruanne tegevuse jätkuvuse printsiibist lähtudes, eeldusel, et ettevõttel ei ole kavatsust ega vajadust oma tegevust lõpetada. Esitatud informatsioon peab olema asjakohane, tõepäraselt esitatud ja sisaldama kõiki olulisi andmeid, mis mõjutavad ettevõtte finantsseisundit ja -tulemust.
- Aruande ja muude finantskomponentide koostamisel on oluline kasutada järjepidevaid arvestuspõhimõtteid ja esitusviisi. See järjepidevus tagab finantsaruannete võrreldavuse eri perioodide lõikes. Lisaks tuleb tekkepõhise arvestuse printsiibi kohaselt konkreetse arvestusperioodi tuludega seotud kulud kajastada samal perioodil.
- Eesti finantsaruandluse standard rõhutab objektiivse ja usaldusväärse teabe olulisust. Aruanded koostatakse kaalutletuse printsiibist lähtuvalt, vältides varade või tulude ülehindamist ning kohustuste või kulude alahindamist. Tõepärase teabe esitamine võimaldab huvitatud isikutel teha informeeritud otsuseid.
- Majandustehingute kajastamisel lähtutakse sisu ülimuslikkuse printsiibist nende majanduslikust sisust, isegi kui see ei lange kokku nende juriidilise vormiga. See tagab, et aruanne annab õige ja õiglase ülevaate ettevõtte finantsseisundist ja tulemusest.
MAJANDUSAASTA
Ettevõtte majandusaasta pikkus on 12 kuud. Enamikul juhtudel ühtib majandusaasta kalendriaastaga (1. jaanuarist 31. detsembrini), kuid ettevõtte põhikirjaga võib ette näha ka teistsuguse majandusaasta vastavalt raamatupidamiskohustuslase tegevustsüklile. Erandjuhtudel võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid mitte pikem kui 18 kuud.
FINANTSARUANDE ETTEVALMISTAMISE ETAPID
- Raamatupidamise aastaaruande koostamine
- Ettevõtte tegevusaruande koostamine
- Majandusaasta aruande kinnitamine
Aruande esitamine hõlmab järgmisi samme:
- Kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku koostamine majandusaasta kohta
- Ettevõtte aruannete esitamine osanikele heakskiitmiseks
- Aastaaruanne peab sisaldama asjakohast ja tõepärast teavet ettevõtte finantsseisundi, majandustulemuse ja rahavoogude kohta. Aruanne koosneb põhiaruannetest ja lisadest; mikro- ja väikeettevõtjad ei pea lühendatud vormis esitama rahavoogude aruannet ega omakapitali muutuste aruannet.
Mikroettevõtja
Vastavalt raamatupidamise seadusele võivad mikroettevõtjad koostada lühendatud raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb vähemalt kahest põhiaruandest – bilansist ja kasumiaruandest – ning kuni kolmest lisast. Mikroettevõtja võib soovi korral koostada ka täieliku aruande. Lühendatud vormi kasutamisel ei ole mikroettevõtja kohustatud tegevusaruannet koostama.
Väikeettevõtja
Lühendatud väikeettevõtja majandusaasta aruanne koostatakse vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile ning see koosneb kahest põhiaruandest (üksikasjalik bilanss ja kasumiaruanne), lisadest (kuni 9 lisa) ning kohustuslikust tegevusaruandest.
Keskmise suurusega ja suurettevõtja
Majandusaasta aruanne koostatakse kas vastavalt Eesti finantsaruandluse standardi nõuetele või rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele (IFRS): tegevusaruanne, 4 põhiaruannet ja keskmiselt 15 lisa. Täielik aruanne on kohustuslik keskmise suurusega ja suurettevõtjatele.
Finantsaruanded koostatakse eesti keeles ja eurodes (Eesti ametlik vääring), näidates ära kasutatud arvnäitajate täpsusastme.
MAJANDUSAASTA ARUANDE OSAD
1. Bilanss ja kasumiaruanne
Bilanss kajastab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (varasid, kohustusi ja omakapitali) majandusaasta lõpu seisuga. Kasumiaruanne kajastab aruandeperioodi tulusid ja kulusid ning aruandeaasta majandustulemust.
2. Rahavoogude aruanne
See aruanne näitab aruandeperioodi rahavoogusid (raha laekumisi ja väljamakseid), rühmitatuna põhitegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.
3. Omakapitali muutuste aruanne
See aruanne kajastab ettevõtte omakapitali muutusi aruandeperioodi jooksul. Aruanne kajastab omanike sissemakseid ja väljamakseid, kasumit või kahjumit, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurenemist ja vähenemist ning muid omakapitali kirjeid mõjutanud tehinguid.
4. Lisad
Lisade arv sõltub ettevõtte tegevuse spetsiifikast, kuid kohustuslikult tuleb lisada:
- Märge finantsaruandluse standardi kohta, mille alusel aruanne on koostatud.
- Aruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted.
- Põhiaruannete oluliste kirjete selgitused ja nende muutused aruandeperioodil.
- Muud olulised asjaolud, mis mõjutavad ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.
TEGEVUSARUANNE
Tegevusaruanne annab ülevaate ettevõtte tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus ettevõtte finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, majandusaasta olulistest sündmustest ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal.
Kui majandusaasta lõpus ei vasta ettevõtte netovara äriseadustiku nõuetele, tuleb tegevusaruandes kirjeldada kavandatavaid abinõusid omakapitali nõuetega vastavusse viimiseks.
Auditeeritavate ettevõtete puhul peab tegevusaruanne sisaldama peamisi finantssuhtarve majandusaasta ja sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat.
EESTI ETTEVÕTETE AUDITEERIMINE
Raamatupidamise aastaaruande audit või ülevaatus on loodud selleks, et muuta teie ettevõtte finantsteave investorite, osanike ja avalikkuse silmis usaldusväärsemaks.
Kohustused
Kui ettevõte kuulub auditeerimisele, peab majandusaasta aruandele olema lisatud vandeaudiitori aruanne. Aastaaruande audit on kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi:
| Tingimus | Audit | Ülevaatus |
|---|---|---|
| Müügitulu | Üle 5 000 000 EUR | Üle 2 000 000 EUR |
| Varad kokku | Üle 2 500 000 EUR | Üle 1 000 000 EUR |
| Töötajate arv | 50 inimest | 24 inimest |
Samuti on majandusaasta aruande kontrollimine kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab järgmisi tingimusi:
| Tingimus | Audit | Ülevaatus |
|---|---|---|
| Müügitulu | Üle 15 000 000 EUR | Üle 6 000 000 EUR |
| Varad kokku | Üle 7 500 000 EUR | Üle 3 000 000 EUR |
| Töötajate arv | 180 inimest | 72 inimest |
Auditi korraldamine
Auditi viib läbi sõltumatu audiitor või audiitorühing. Ettevõtte osanikud määravad audiitori, tasustamise korra ja volituste tähtaja. Audiitori määramiseks on vajalik audiitori kirjalik nõusolek. Enne auditi läbiviimist tuleb sõlmida leping Eesti vandeaudiitorite nimekirja kantud isiku või bürooga.
ETTEVÕTTE TULUMAKS
Eesti pakub üht maailma soodsaimat maksusüsteemi idufirmadele ja ettevõtetele. Eestis ei maksustata jaotamata ja reinvesteeritud kasumit ettevõtte tulumaksuga. Maksukohustus tekib alles kasumi jaotamisel või teatud muude maksustatavate väljamaksete ja kulude tegemisel. Ettevõtte kasumit ja vahendeid enne kasumi jaotamist ei maksustata.
Tulumaks kuulub tasumisele jaotatud kasumilt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt ning töötajatele võimaldatud erisoodustustelt. Samuti maksustatakse osakapitali vähendamisel, osade tagasiostmisel ja likvideerimisel tehtud väljamaksed osas, mis ületab osakapitali tehtud sissemakseid.
Teatud väljamaksed on tulumaksust vabastatud:
- Dividendid, mis on saadud Eesti, EL-i, EMP või Šveitsi maksuresidendist äriühingult, milles Eesti äriühing omab vähemalt 10% osalust;
- Kasum, mis on saadud EL-is, EMP-s või Šveitsis asuva püsiva tegevuskoha kaudu;
- Dividendid, mis on saadud muudelt välismaistelt äriühingutelt, kus Eesti ettevõte omab vähemalt 10% osalust, tingimusel, et kasum või dividendid on välisriigis tulumaksuga maksustatud;
- Likvideerimistulud, osade tagasiostud või kapitali vähendamised, mis on jaotaja tasandil juba maksustatud;
- Eesti ettevõtte makstud dividendid maksustatakse reeglina ettevõtte tasandil Eesti reeglite kohaselt; saaja maksustamine sõltub elukohariigi seadustest ja maksulepingust.
Dividendid EESTIS
Dividend on juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist tehtav väljamakse, mille aluseks on dividendisaaja osalus juriidilises isikus.
Ettevõtte tulumaksumäär jaotamisel on 22/78.
Mida arvestada dividendide maksmisel
- Dividendid maksustatakse määraga 22/78 netoväljamaksest.
- Osanike üldkoosolek kinnitab kasumi jaotamise korra proportsionaalselt osalustega.
- Dividende tohib maksta ainult vastavalt äriseadustikule kinnitatud majandusaasta aruande alusel, tingimusel, et väljamakse ei vii netovara alla seaduses lubatud piiri.
- Dividendide jaotamine peab põhinema kinnitatud majandusaasta aruandel.
- Dividendide väljamaksed deklareeritakse vormi TSD lisas 7 ja vormil INF 1 väljamakse kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.
Kuidas dividende deklareerida?
Residendist äriühing deklareerib dividendide väljamaksed vormi TSD lisas 7 ja vormil INF 1. Standardne ettevõtte tulumaksumäär jaotatud kasumilt on 22/78.
Alates 2025. aastast ei kohaldata enam regulaarselt jaotatavate dividendide madalamat 14/86 määra ning kehtib ühtne jaotamismäär 22/78. Eraisikutele tehtavatelt dividendimaksetelt täiendavat kinnipeetavat tulumaksu Eestis üldjuhul ei kohaldata.
KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED
Majandusaasta aruanne peab sisaldama järgmisi osi:
- Bilanss
- Kasumiaruanne
- Rahavoogude aruanne (vastavalt ettevõtte kategooriale)
- Finantsandmeid selgitavad lisad
- Tegevusaruanne ja arengusuunad uueks majandusaastaks (kui nõutav)
Igal aastal, hiljemalt 6 kuud pärast majandusaasta lõppu (kalendriaastaga ühtiva majandusaasta puhul hiljemalt 30. juuniks), tuleb koostada ja Äriregistrile esitada majandusaasta aruanne, mis annab tervikliku ülevaate eelmise majandusaasta finantstulemustest.
Eesti ettevõtete raamatupidamine tugineb peamiselt Eesti finantsaruandluse standardile (RTJ juhendid), samuti on aktsepteeritud rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS).
Iga Eesti ettevõte on kohustatud esitama majandusaasta aruande, isegi kui sellel ei ole majandusaasta jooksul toimunud mingit majandustegevust.
Aruandes esitatava info maht sõltub otseselt ettevõtte kategooriast.
Mikroettevõtja
Vastavalt raamatupidamise seadusele võivad mikroettevõtjad koostada lühendatud aruande, mis koosneb vähemalt kahest põhiaruandest – bilansist ja kasumiaruandest – ning kuni 3 lisast. Tegevusaruannet koostama ei pea.
Väikeettevõtja
Väikeettevõtja lühendatud aruanne koostatakse vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile ja koosneb bilansist, kasumiaruandest, kuni 9 lisast ning kohustuslikust tegevusaruandest.
Keskmise suurusega ja suurettevõtja
Aruanne koostatakse kas Eesti hea tava või IFRS-i kohaselt: tegevusaruanne, 4 põhiaruannet ja keskmiselt 15 lisa. Täielik aruanne on kohustuslik keskmise suurusega ja suurettevõtjatele.
Majandusaasta aruande õigeaegselt esitamata jätmise korral võib Äriregister teha hoiatuse, määrata rahatrahve ning rikkumise jätkumisel kustutada ettevõtte registrist või algatada sundlõpetamise.