Tööjõumaksud Eestis
Kõik töösuhtega seotud maksud Eestis lahtiseletatult – sotsiaalmaks, tulumaks, töötuskindlustus, II samba kogumispension, erisoodustused ja kuidas need suhestuvad TSD lisa 1, lisa 4 ning maksuvaba tuluga.
Kuus tööjõumaksu ja -makset Eestis
Tööandja maksab 33% sotsiaalmaksu igalt brutopalga eurolt lisakuluna brutotasule – seda ei peeta töötaja palgast kinni. 33%-st: 20 protsendipunkti rahastab I samba riiklikku pensioni ja 13 protsendipunkti Tervisekassat (ravikindlustust). See on suurim üksik tööjõumaks Eestis.
Tulumaks peetakse kinni määraga 22% pärast töötaja töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötaja kirjaliku avalduse alusel rakendatud maksuvaba tulu mahaarvamist. Tööandja peab selle summa kinni ja kannab EMTA-le. Tööandja peab tulumaksu kinni väljamaksetelt, kuid töötajal võib sõltuvalt asjaoludest säilida iga-aastase tuludeklaratsiooni esitamise kohustus.
Tööandja maksab 0,8% brutopalgast tööandja töötuskindlustusmakset (lisakuluna) ja töötaja panustab 1,6% brutopalgast (peetakse palgast kinni). Mõlemad kajastatakse TSD lisal 1. Need maksed rahastavad Töötukassat koondamishüvitiste ja töötushüvitiste maksmiseks.
II sambaga liitunud töötajatel võib väljamaksest kinnipeetav makse olla 2%, 4% või 6% vastavalt töötaja kohaldatavale maksemäärale ning see kantakse töötaja valitud pensionifondi. Riik lisab sotsiaalmaksust täiendavalt 4%. Kogu pensionimakse: 6%, 8% või 10% brutotasust töötaja isiklikule pensionikontole.
Töötajatele võimaldatavad mitterahalised hüved – ametiauto erasõidud, kingitused, toitlustus, meelelahutusreisid – maksustatakse tulumaksuseaduse § 48 alusel: tulumaks 22/78 erisoodustuse hinnalt pluss sotsiaalmaks 33% erisoodustuse hinna ja tulumaksu summalt. Kõik tasub tööandja; töötajal isiklikku maksukohustust ei teki.
Tavalised töösuhte väljamaksed (palk, juhatuse liikme tasu, preemiad) deklareeritakse TSD lisal 1 iga kuu 10. kuupäevaks. Erisoodustused deklareeritakse TSD lisal 4 hüve andmise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Mõlemad moodustavad osa igakuisest TSD deklareerimise kohustusest.
Töötaja jaoks on peamised kinnipidamised: tulumaks (22% üle maksuvaba tulu) ning netotasu vähendavad töötaja töötuskindlustus (tavaliselt 1,6%) ja vajadusel II samba makse 2%, 4% või 6%. Tööandja jaoks on peamine kulu sotsiaalmaks (33%) pluss tööandja töötuskindlustus (0,8%) brutotasule lisaks. Tavalisele töötajale, kellele kehtivad 33% sotsiaalmaks ja 0,8% tööandja töötuskindlustus, on tööandja põhikulu kordaja brutotasu × 1,338. See ei ole universaalne, sest teatud tasude või kindlustatud isikute puhul võivad kehtida erandid.
Osa 1 – Tööjõumaksude koondtabel
Kõik kuus maksu ja makset – määr, maksja, õiguslik alus ja eesmärk
Iga tööjõumaks Eestis – teatmik
Allolev tabel toob välja kõik kuus tööjõuga seotud maksu ja makset koos nende määrade, maksjate, õiguslike aluste ja rahastatavate valdkondadega. Sotsiaalmaks ja tulumaks on esile tõstetud kui kaks suurimat komponenti.
| Maks / makse | Määr | Kes maksab | Baas | Õiguslik alus | Mida rahastab |
|---|---|---|---|---|---|
| Sotsiaalmaks | 33% | Tööandja – lisandub brutotasule | Brutopalk | Sotsiaalmaksuseadus § 2 | 13 protsendipunkti ravikindlustuseks ja 20 pensionideks; II sambaga liitunutel suunatakse neist 20-st 4 II sambasse ja 16 I sambasse. |
| Tulumaks | 22% | Peetakse kinni töötaja brutotasust | Brutotasu, millest on maha arvatud töötaja töötuskindlustus, kohustuslik kogumispension ja kohaldatav maksuvaba tulu. | Tulumaksuseadus § 21 | Riigieelarve EMTA kaudu |
| Tööandja töötuskindlustusmakse | 0,8% | Tööandja – lisandub brutotasule | Brutopalk | Töötuskindlustuse seadus § 40 | Eesti Töötukassa |
| Töötaja töötuskindlustusmakse | 1,6% | Peetakse kinni töötaja brutotasust | Brutopalk | Töötuskindlustuse seadus § 40 | Eesti Töötukassa – töötaja osa |
| II samba kogumispension – töötaja | 2%, 4% või 6%, vajadusel | Peetakse kinni töötaja brutotasust | Kinnipidamisele kuuluv tasu; kasutatakse isiku registreeritud määra. | Kogumispensionide seadus | Töötaja isiklik pensionifondi konto |
| II samba kogumispension – riigi panus | 4%, II sambaga liitunutele | Riik (sotsiaalmaksust) | Kinnipidamisele kuuluv tasu; rahastatakse sotsiaalmaksust, lisaks töötaja 2%, 4% või 6%-le. | Kogumispensionide seadus | Riik lisab 4% II sambaga liitunutele lisaks töötaja omapoolsele maksele. |
Tööandja kulu kordaja – tavapäraselt 1,338×
Sõltumata brutopalga suurusest on tööandja kogukulu tavaliselt 1,338× brutopalk: brutopalk + 33% sotsiaalmaks + 0,8% tööandja töötuskindlustus = bruto × 1,338. See kordaja ei muutu. Palgataseme tõustes muutub vaid töötaja kättesaadav netoprotsent, kuna maksuvaba tulu moodustab suuremast palgast väiksema osa.
| Brutopalk | Tööandja kogukulu | Kordaja | Netopalk (22% TM; 700 € maksuvaba tulu; 1,6% töötaja TK; 2% II sammas) | Töötaja netotasu % |
|---|---|---|---|---|
| 946 € (miinimumkuupalk alates 1. aprillist 2026) | 1265,75 € | ×1,338 | 865,31 € | 91,5% brutost |
| 2000 € | 2676,00 € | ×1,338 | 1657,84 € | 82,9% brutost |
| 3500 € | 4683,00 € | ×1,338 | 2785,72 € | 79,6% brutost |
| 5000 € | 6690,00 € | ×1,338 | 3913,60 € | 78,3% brutost |
Osa 2 – Sotsiaalmaks
33% tööandja maks – mida see katab ja sotsiaalmaksu kuumäära miinimumbaas
Kuidas sotsiaalmaks toimib
Sotsiaalmaks on peamine tööjõukulu Eestis. Määraga 33% brutopalgast tasub selle täies ulatuses tööandja – töötaja palgast seda maha ei arvata. Sotsiaalmaksu määr on 33%, mis koosneb tavaliselt 20-protsendipunktilisest pensionikindlustuse osast ja 13-protsendipunktilisest ravikindlustuse osast. Igasuguse brutopalgaga töötaja toob kaasa selle kohustuse.
Peamine reegel: töötajate puhul, kellele kohaldub sotsiaalmaksu miinimumkohustus, võib tööandjal tekkida kohustus tasuda sotsiaalmaksu vähemalt kuumääralt isegi siis, kui tegelik väljamakse on sellest madalam. Kohaldatavaid erandeid tuleb hinnata eraldi. Minimaalne sotsiaalmaksukohustus kuus on 2026. aastal 292,38 € (seadusjärgne kuumäär 886 € × 33%).
| Sotsiaalmaksu olukord | Tasumisele kuuluv sotsiaalmaks | Ravikindlustuse mõju | Märkused |
|---|---|---|---|
| Tavaline tööleping – brutopalk | 33% brutotasult; võib kohalduda minimaalne kuukohustus, kui tasu jääb 2026. aastal alla 886 €, v.a kui kohaldub erand. | Töötaja kindlustuskaitse järgib seadusjärgseid registreerimise ja kindlustuse reegleid; ülalpeetavad ei saa automaatselt kindlustust töötaja kaudu. | Miinimumkohustus võib rakenduda ka siis, kui palka makstakse. |
| Juhatuse liikme tasu | Üldjuhul 33% tegelikult makstud tasult; töölepingu sotsiaalmaksu miinimumbaasi juurdemakse automaatselt ei rakendu. | Kindlustuskaitse eeldab juhatuse liikmel üldjuhul vähemalt 292,38 € sotsiaalmaksu deklareerimist kuus 2026. aastal (ühe või mitme maksja poolt). | Juhatuse liikme tasul ja töölepingulisel töötasul on erinevad maksu- ja kindlustusreeglid. |
| Töötasu kuul ei maksta | Töölepingu alusel võib sotsiaalmaksu miinimumkohustus ikkagi tekkida (sh kokkulepitud palgata puhkuse ajal), v.a seaduslike erandite korral. | Üks palgata kuu ei lõpeta töötaja kindlustust automaatselt; kohalduvad kindlustuskaitse peatumise ja jätkumise reeglid. | Tuleb hinnata tegelikku töösuhte ja kindlustuse staatust. Vabatahtlik ravikindlustus sõlmitakse Tervisekassaga, mitte Töötukassaga; abikaasa kindlustus ei laiene automaatselt. |
| FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) | FIE maksab sotsiaalmaksu spetsiaalsete FIE reeglite järgi (sh avansilised maksed, miinimum- ja maksimumpiirid); see ei ole lihtsalt 33% raamatupidamislikust kasumist. | FIE maksab sotsiaalmaksu ise – tööandjat pole | FIE esitab iga-aastase tuludeklaratsiooni; kohalduvad kvartaalsed avansilised maksed |
Mida sotsiaalmaks rahastab – kaks sammast
| Komponent | Sotsiaalmaksu osa | Süsteem | Mida töötaja saab |
|---|---|---|---|
| Riiklik pension – I sammas | Üldjuhul 16 protsendipunkti II sambaga liitunutele; 20 mitteliitunutele. | Solidaarsuspõhine jooksev süsteem – praegused töötajad rahastavad praeguseid pensione | Pensioniväljamaksed pensioniea saabumisel vastavalt pensioniseadusele. |
| Ravikindlustus – Tervisekassa | 13 protsendipunkti 33%-st | Tervisekassa – katab ravikulud ja hüvitised | Tervishoiuteenused kindlustatud isikutele. Laste kindlustus põhineb nende endi seadusjärgsel õigusel, mitte vanema sotsiaalmaksul. |
| Riigi panus II sambasse | 4% brutotasust (33% sotsiaalmaksu seest) | Isiklik kogumiskonto – liigub töötaja valitud pensionifondi | Riik lisab 4% II sambaga liitunutele lisaks töötaja omapoolsele 2%, 4% või 6% maksele. |
Osa 3 – II samba kogumispension
Kohustuslik kogumispension – töötaja, riigi ja tööandja roll
Kuidas II samba pension tööandjale toimib
II samba kogumispension on Eesti kogumispensioni süsteem. Tööandja peamine ülesanne on: kontrollida iga töötaja II sambaga liitumise staatust ja maksemäära pensioniregistrist / EMTA-st, pidada liitunute puhul brutopalgast kinni vastav makse ning deklareerida nii töötaja makse kui ka riigipoolne 4% TSD lisal 1. Riigi 4% eraldatakse tööandja tasutud 33% sotsiaalmaksust ja liigub töötaja fondi automaatselt.
| II samba omadus | Üksikasjad | Mõju palgateatisele | Kuidas meie seda haldame |
|---|---|---|---|
| Töötaja maksemäär | 2%, 4% või 6% asjaomaselt tasult sõltuvalt isiku registreeritud määrast | Peetakse kinni brutopalgast. Kuna see vähendab ka tulumaksubaasi, ei võrdu netopalga vähenemine täpselt makse endaga. | Kontrollime kehtivat maksekohustust ja määra pensioniregistrist. |
| Riigi omapanus | Riik lisab 4% brutopalgast töötaja pensionikontole, mis eraldatakse 33% sotsiaalmaksust | Otsest mõju töötaja netopalgale pole – riigi panus kantakse automaatselt | Deklareeritakse TSD lisal 1; riik kannab 4% töötaja fondi |
| Kogu II samba sissemakse | 6%, 8% või 10% brutotasust: töötaja 2%, 4% või 6% pluss riigi 4%. | 2000 € brutotasult: 40 € / 80 € / 120 € töötaja makse pluss 80 € riigi panus = kokku 120 € / 160 € / 200 €. | Peame kinni vaid töötaja makse; riigi panus eraldatakse sotsiaalmaksust. |
| II sambast loobumine (lahkumine) | Kinnipidamine lõpetatakse alates pensioniregistris märgitud jõustumise kuupäevast. | Tulumaks arvutatakse ümber pärast mahaarvamise lõppu. Kui makse oli täies mahus tulumaksubaasi vähendanud, suureneb netopalk 78% võrra lõpetatud makse summast. | Kontrollime registrikande kuupäeva ja uuendame palgaarvestust vastavalt. |
| II sambaga liitumine | Automaatselt liidetute kohorti kuuluvad 1. jaanuaril 1983 või hiljem sündinud isikud seaduse alusel. Varem sündinud said liituda vabatahtlikult. | Mõjutab arvutust vaid siis, kui isikul on hetkel kehtiv maksekohustus. | Kontrollime kehtivat kohustust ja kohaldatavat määra pensioniregistrist. |
| II sammas ja pensioniiga | Kogunenud vahendid makstakse välja pensionieas (või teatud tingimustel ennetähtaegselt) | Pikaajaline hüve – ei ole igakuisel palgateatisel rahaliselt kättesaadav | Tööandja kohustus on igakuine täpne kinnipidamine ja TSD-l deklareerimine |
Osa 4 – Erisoodustused
Mitterahalised hüved – kuidas neid maksustatakse ja kes maksab
Erisoodustusmaksud – tasub OÜ, mitte töötaja
Erisoodustused tulumaksuseaduse § 48 alusel on töötajatele või juhatuse liikmetele antavad mitterahalised hüved. Neid maksustatakse tööandja tasandil – OÜ tasub tulumaksu määraga 22/78 erisoodustuse maksustatavalt väärtuselt ja sotsiaalmaksu määraga 33% erisoodustuse väärtuse ja tulumaksu summalt. Töötajal saadud hüvelt isiklikku maksukohustust ei teki. 100 € maksustatava erisoodustuse puhul on tulumaks 100 € × 22/78 ≈ 28,21 € ja sotsiaalmaks (100 € + 28,21 €) × 33% ≈ 42,31 €, andes tööandja maksukogukuluks ligikaudu 70,52 € ja kogukuluks umbes 170,52 €.
Erisoodustused deklareeritakse TSD lisal 4 (mitte lisal 1) hüve andmise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Sage viga on erisoodustuste deklareerimata jätmine – EMTA revisjonid võivad tagasiulatuvalt määrata maksu koos intressidega.
| Erisoodustus | Maksustatav? | Maksude arvestus | Põhireegel / viide tulumaksuseadusele |
|---|---|---|---|
| Tööandja sõiduauto erasõitudeks kasutamine | Üldjuhul maksustatav, kui erasõidud on võimaldatud. | Kuu erisoodustuse hind: 1,96 € kW kohta või 1,47 € kW kohta üle 5 aasta vanusel autol. Tulumaks = hind × 22/78; sotsiaalmaks = (hind + TM) × 33%; tasub tööandja. | § 48; deklareeritakse TSD lisal 4. |
| Kingitused töötajatele | Üldjuhul maksustatav kogu väärtuses; puudub üldine kvartaalne maksuvaba 10 € erand. | Tulumaks = hind × 22/78; sotsiaalmaks = (hind + TM) × 33%; tasub tööandja. | § 48; kohaldada saab vaid konkreetseid seaduses sätestatud erandeid. |
| Toidutalongid / lõunasöögi toetamine | Üldjuhul maksustatav, kui antakse töötaja isiklikuks hüveks; puudub universaalne 10,24 € päevane maksuvabastus. | Tulumaks = hind × 22/78; sotsiaalmaks = (hind + TM) × 33%; tasub tööandja. | § 48; maksukohustust välistavad vaid otsesed seaduslikud erandid. |
| Ettevõtte arvuti / sülearvuti | Ei (kui on peamiselt töövahend) | Erisoodustusmaksu ei teki, kui esmane eesmärk on ettevõtlus | EMTA juhend: peamised töövahendid on maksuvabad; juhuslik erakasutus on lubatud |
| Ettevõtte telefon | Ei (kui on peamiselt töövahend) | Erisoodustusmaksu ei teki, kui kasutatakse peamiselt töös | Sarnaselt arvutiga; kui erakasutus on valdav, hinnatakse osaline erisoodustus |
| Vabatahtlik tervisekindlustus | Nõuetele vastavad ravikindlustusmaksed võivad kuuluda kombineeritud tervise- ja spordikulude 400 € aastase maksuvaba piirmäära alla töötaja kohta seaduse tingimustel. | Nõuetele vastavad kulud kuni 400 € aastas: erisoodustusmaksu pole. Ületav osa või mittesobivad maksed: tulumaks 22/78 pluss sotsiaalmaks 33% summalt. | § 48 lg 5⁵; võimalust tuleb pakkuda kõigile töötajatele. Piirmäära jagatakse teiste tervisekuludega; see ei ole 100 € kuus. |
| Ettevõtte makstud puhkusereis | Jah – täies maksustatavas väärtuses | Tulumaks = hind × 22/78; sotsiaalmaks = (hind + TM) × 33%; tasub tööandja. | § 48; isiklik puhkusereis ei kvalifitseeru töölähetuseks. |
| Sooduslaen töötajale | Turuhinnast madalam intressimäär võib tekitada erisoodustuse; erand kehtib, kui intress on vähemalt kahekordne EKP refinantseerimismäär. | Intressihüve määratakse seaduse alusel turuintressi vahe järgi. Tulumaks = hind × 22/78; sotsiaalmaks = (hind + TM) × 33%; tasub tööandja. | § 48 lg 4 p 6; aluseks võetakse Eesti Panga viimati avaldatud intressimäär intressi maksmise ajal. |
| Töökohaga otseselt seotud koolitus | Ei | Erisoodustusmaksu ei teki | § 48 erand; peab olema otseselt seotud tööülesannetega |
| Tööga mitteseotud koolitus | Maksustatav, kui see kujutab endast isiklikku hüve ega ole seotud töö, ametikohustuste või ettevõtlusega. | Tulumaks = hind × 22/78; sotsiaalmaks = (hind + TM) × 33%; tasub tööandja. | § 48; enne kulu isiklikuks hüveks lugemist hinnatakse seost ettevõtlusega. |
Kui OÜ omab või liisib sõiduautot ja töötajal on lubatud erakasutus, määratakse erisoodustuse maksustatav väärtus seadusjärgse mootorivõimsuse (kW) meetodil ja deklareeritakse TSD lisal 4. Sõidupäevik ei ole alternatiivne protsendipõhine hindamismeetod M1/M1G sõiduautodele. EMTA võrdleb ettevõtetele registreeritud autosid TSD lisa 4 deklaratsioonidega. Ettevõte, mille nimel on sõiduauto, kuid mis ei deklareeri kunagi erisoodustust, on sagedane kontrolli sihtmärk.