Company for Business logo

Töövõtja vs töötaja Eestis: võrdlus ja maksud

Oluline klassifitseerimisotsus Eesti OÜ-dele – millal lepinguline suhe on seaduse silmis tegelikult töösuhe, mida kontrollivad Maksu- ja Tolliamet (EMTA) ning töövaidluskomisjon, vale klassifitseerimise tegelik hind, kuidas korrektselt struktureerida tõelist teenuse osutamist ning mida tähendab töölepingu seaduse § 1 lg 2 eeldus praktikas.

TLS § 1 lg 2 töölepingu eeldus EMTA ümberklassifitseerimine Turvaline töövõtu struktuur FIE vs OÜ
TLS § 1 lg 2 Töölepingu eeldus
33% Säästetav sotsiaalmaks
100% Maksude tagasinõude risk
EMTA Ümberklassifitseerimine
0,06% Päevaintress viiviselt
TLS Töölepingu seadus

Miks klassifitseerimine on oluline – õiguslik raamistik

Töölepingu seaduse § 1 lg 2 – töölepingu eeldus
Kõige olulisem põhimõte Eesti töösuhete klassifitseerimisel: TLS § 1 lg 2 sätestab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mida asjaolude kohaselt saab eeldada tehtavat tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Lõige 4 välistab suhted, kus tööd tegev isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Seadusjärgse eelduse saab ümber lükata tõendades, et tegelik suhe ei oma töösuhte tunnuseid. Klassifitseerimine sõltub töö tegemise asjaoludest, eriti alluvusest tööandja juhtimisele ja kontrollile.
Valesti klassifitseerimise maksab kinni OÜ – mitte lepingupartner
Kui EMTA või töövaidluskomisjon klassifitseerib teenuseosutaja ümber töötajaks, nõutakse OÜ-lt sisse kogu tagasiulatuv sotsiaalmaks (33%), tööandja töötuskindlustus (0,8%) ning maksmata tööõiguslikud hüved (puhkusetasud, etteteatamistasud) kogu perioodi eest. OÜ ei saa seda kulu teenuseosutajalt tagasi nõuda.
EMTA lähtub majanduslikust sisust, mitte lepingu vormist
Isiku nimetamine ‘konsultandiks’ või ‘töövõtjaks’, arve esitamine OÜ kaudu või käsunduslepingu kasutamine töölepingu asemel ei määra õiguslikku staatust. EMTA analüüsib suhte majanduslikku tegelikkust – kes omab kontrolli, kes kannab riski ja kes on lõimitud ettevõtte organisatsiooni.
Ka töötaja ise võib nõuda suhte ümberklassifitseerimist
Isik, kes leiab, et tegemist oli tegelikult töösuhtega, võib esitada nõude töövaidluskomisjoni või kohtusse seaduses sätestatud aegumistähtaegade piires. Nõude rahuldamisel tekib isikul õigus kõigile töötaja tagatistele – 28 päeva puhkust, haigushüvitised, etteteatamistasud ning ebaseadusliku lõpetamise hüvitis.
Tõelised lepingulised ärisuhted on täiesti seaduslikud
Mitte iga teenusleping ei ole varjatud töösuhe. Tõelised B2B ja töövõtusuhted – kus partneril on mitu klienti, ta kasutab oma töövahendeid, juhib ise oma tööd ja kannab reaalset äririski – on täiesti legitiimsed ja neil puudub ümberklassifitseerimise oht. Võti seisneb selles, et suhe vastaks sisuliselt oma vormile.
Kuluerinevus on märgatav – kuid risk võib olla veelgi suurem
Tellija ei maksa tavaliselt Eesti palgamakseid sõltumatu partneri ehtsalt B2B arvelt, kuid see ei tähenda, et teenuseleping oleks võrreldaval alusel automaatselt 34% soodsam. Töövõtjal või tema ettevõttel on omad maksu- ja kindlustuskohustused. Sääst võib olla reaalne, kuid suhte ümberklassifitseerimisel tagantjärele määratavad maksud koos viivistega võivad selle säästu kiiresti ületada.

Vastavalt TLS § 1 lg-le 2 eeldatakse tasu eest tehtava töö puhul töölepingut, samas kui § 1 lg 4 kohaselt ei kohaldata seadust, kui teenuseosutaja on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Kuna kehtib ümberlükatav eeldus, ei pea EMTA tõestama töösuhte olemasolu – hoopis OÜ peab tõendama, et tegemist ei ole töösuhtega. Seetõttu tuleb klassifitseerimise otsus teha hoolikalt enne koostöö algust, mitte alles siis, kui maksuamet huvi tunneb.

Osa 1 – Klassifitseerimise kriteeriumid

Mida EMTA ja töövaidluskomisjon uurivad töövõtja vs töötaja hindamisel

Klassifitseerimise kriteeriumid Eesti õiguses

Ükski üksik kriteerium ei määra eraldiseisvalt, kas suhe on töösuhe või lepinguline teenuse osutamine. EMTA analüüsib kõiki asjaolusid kogumis tegeliku töökorralduse põhjal – mitte lepingu pealkirja järgi. Allolev tabel näitab hinnatavaid tegureid, mida igaüks neist näitab ning nende kaalu Eesti kohtupraktikas.

Tegur Viitab töösuhtele Viitab töövõtule / teenuslepingule Õiguslik kaal
Kontroll töö üle Tööandja määrab, millal, kus ja kuidas tööd tehakse Partner otsustab ise oma meetodid, ajakava ja töökoha Kõrge – alluvus juhtimisele ja kontrollile on TLS § 1 lg 1 järgi keskne; töölepingu eeldus on § 1 lg-s 2 ning iseseisvus § 1 lg-s 4.
Lõimatus organisatsiooni Töötaja kasutab ettevõtte vahendeid, e-posti, kontorit; osaleb sisekoosolekutel Kasutab oma vahendeid; ei ole ettevõtte juhtimisstruktuuri kaasatud Kõrge – organisatsiooniline seotus viitab selgelt töösuhtele
Eksklusiivsus Isik töötab ainult sellele kliendile; teisi töid võtta ei tohi Mitme kliendi olemasolu toetab iseseisvust, kuid seadus ei nõua igalt lepingupartnerilt rangelt mitut samaaegset klienti Kõrge – ainuõiguslikkus viitab tugevalt töösuhtele
Majanduslik risk Isik ei kanna finantsriski; saab kindlat regulaarset tasu Kannab äririski; tehing võib lõppeda kasumi või kahjumiga Keskmine – majanduslik sõltuvus toetab ümberklassifitseerimist
Töövahendite ja seadmete tagamine Ettevõte annab arvuti, telefoni, tarkvaralitsentsid Partner omab professionaalseid töövahendeid ja seadmeid ise Keskmine – ettevõtte tagatud vahendid viitavad töölepingule
Kestus ja pidevus Pikaajaline pidev suhe; katkematu igapäevane töö Tähtajaline projekt; konkreetne tulemus; ei ole alaline Keskmine – püsiv igapäevane töö sarnaneb töösuhtele
Asendamise õigus Tööd peab tegema isiklikult; asendajat saata ei tohi Partner võib töö tegemiseks kasutada oma töötajaid või asendajat Keskmine – isikliku tegemise range kohustus viitab töösuhtele
Arve esitamine vs palgaleht Saab palgateatise; maksud peetakse kinni väljamaksmisel Esitab tellijale arveid; maksab oma maksud ise Madalam – arveldamise vorm üksi ei määra suhte olemust
Ettevõtlusvorm Eraisik ilma äriregistri registreeringuta Registreeritud OÜ või FIE tegeliku majandustegevusega Madalam – ainuüksi OÜ omamine ei muuda suhet automaatselt töövõtuks

Töölepingu eeldus – TLS § 1 lg 2 selgitus
Töölepingu seaduse § 1 lg 2 kehtestab töölepingu eelduse: kui füüsiline isik teeb juriidilisele isikule (teie OÜ-le) tasu eest tööd ja suhe omab töösuhte tunnuseid (alluvus, kontroll, pidevus), loetakse see töölepinguks, kui maksja ei suuda tõendada vastupidist. (TLS § 1 lg 5 reguleerib juriidilise isiku juhtorgani liikmeid ja filiaali juhatajaid).

Mida tähendab ‘eelduse ümberlükkamine’ praktikas? Tellija (teie OÜ) peab suutma tõendada, et töösuhte tunnused puuduvad: teenuseosutajal on mitu klienti, ta juhib oma tööd iseseisvalt, kasutab oma töövahendeid ja kannab äririski. Kui te seda tõendada ei suuda, kehtib töölepingu eeldus – sõltumata sellest, mis on lepingusse kirjutatud.

Lepingu nimetamine ‘töövõtuks’ või ‘käsundiks’ ei loo automaatselt lepingulist teenussuhet
Paljud Eesti ettevõtted kasutavad arveid ja käsunduslepinguid ekslikus usus, et see välistab töösuhte riski. See ei pea paika. Töölepingu seadus ja EMTA hindavad suhte tegelikku sisu, mitte pealkirja. Kui eraisik osutab teenust otse, määrab tema alluvus ja iseseisvus suhte olemuse. Kui teenust osutab teine OÜ, ei ole tegemist otseselt töölepinguga, kuid EMTA võib kontrollida, kas tegemist pole isikliku töö tasu varjamisega ja kas maksud on korrektselt deklareeritud.

Osa 2 – Kulude võrdlus

Töötaja vs sõltumatu partner – mida OÜ tegelikult maksab

Töötaja vs iseseisev partner – igakuine kulu 3000 € tasemel

Allolev tabel võrdleb OÜ kulu töötaja puhul (3000 € brutopalk) ja sõltumatu partneri arve puhul (3000 € ilma käibemaksuta). Tellija otsene kuluerinevus on reaalne – kuid see ei võrdle töötaja kättesaadavat netotulu ning eeldab tõeliselt seaduslikku teenussuhet. Kui suhe klassifitseeritakse ümber töösuhteks, muutub tasumata sotsiaalmaks tagasiulatuvaks maksuvõlaks.

Kuluelement Töötaja (3000 € brutopalk) Sõltumatu partner (3000 € arve ilma KM-ta) Erinevus
Tasu isikule / partnerile 3000,00 € brutopalk 3000,00 € ettevõtte tulu enne kulusid ja makse Arve summa ei ole eraisiku netopalk.
Tööandja sotsiaalmaks (33%) 990,00 € Tavaliselt 0 € tellija poolt tasumisele kuuluvalt ehtsa B2B arve puhul 990 € otsene erinevus tellija maksekohustuses; partneril on omad maksukohustused.
Tööandja töötuskindlustus (0,8%) 24,00 € Tavaliselt 0 € tellijale ehtsa B2B arve puhul 24 € erinevus tellija otseses maksekohustuses.
Kogu OÜ kulu 4014 € / kuus 3000 € ilma KM-ta või täieliku sisendkäibemaksu mahaarvamisega; kuni 3720 €, kui 24% KM ei ole mahaarvatav Ainult tellija otseste kulude võrdlus; ei võrdle kättesaadavat netosissetulekut.
Töötaja õigused ja tagatised Põhireeglina 28 päeva põhipuhkust, haigushüvitis ja seadusjärgsed ülesütlemise tagatised Tööõiguslikud tagatised puuduvad, suhet reguleerib võlaõigusseadus ja leping Lepingupartneril säilivad lepingulised ja VÕS-ist tulenevad õigused.

Vale otsuse hind – ümberklassifitseerimise tagajärjed

Allolev tabel näitab potentsiaalset kohustust 24-kuulise töövõtusuhte ümberklassifitseerimisel töösuhteks. See on reaalne stsenaarium – EMTA vaatab tagasi suhte alguseni. Iga kuu lisab maksunõudele summasid juurde.

Nõude element Alus Illustratiivne kulu 3000 €/kuus 24 kuu jooksul Märkused
Tagasiulatuv sotsiaalmaks (33%) Määratakse maksustatav tasu, perioodid ja varem deklareeritud maksud vastavalt reeglitele. Näitlikult: 23 760 €, kui 3000 € loetakse igakuiseks brutotasuks ja sotsiaalmaksu pole tasutud. Tegelik kohustus sõltub maksete struktuurist ja EMTA otsusest.
Tagasiulatuv tööandja töötuskindlustus (0,8%) 0,8% määr määratud maksubaasilt, kui makse kuulub tasumisele. Näitlikult: 576 €, kui brutobaas on 3000 € kõigil 24 kuul. Kontrollitakse väljamakse liiki ja sotsiaalkindlustuse reegleid.
EMTA intress (0,06% päevas) tasumata sotsiaalmaksult Intressi arvestatakse iga tähtajaks tasumata kuumakse kohta eraldi. Näitlikult: 23 760 € × 0,06% × 365 = 5203,44 €, kui kogu summa oleks 365 päeva viivises. Tegelikul 24-kuulisel perioodil ei ole iga makse sama kaua viivises.
Tööõiguslikud nõuded (puhkusetasud, hüvitised) Määratakse aegumistähtajad, kasutamata puhkusepäevad ja seadusjärgne keskmine töötasu. Ei saa tuletada ainuüksi 3000 € ja 24 kuu põhjal; nõuded hinnatakse juhtumipõhiselt. Kasutamata puhkuse rahaline hüvitis makstakse suhte lõppemisel; kohalduda võivad etteteatamise hüvitised.
Tasuvuspunkt: millal ümberklassifitseerimise risk ületab säästu?
3000 €/kuus tasemel on igakuine sääst töövõtu kasutamisel töösuhte asemel umbes 1014 € (990 € sotsiaalmaks + 24 € tööandja TK). Tagantjärele määratav sotsiaalmaksu kohustus koguneb samamoodi tempos 990 € kuus. Lisades sellele 0,06% päevaintressi varasematelt kuudelt, muutub vale klassifitseerimise finantstulem kiiresti negatiivseks. Ainus olukord, kus kulusääst riski reaalselt õigustab, on lühiajaline, projektipõhine koostöö tõeliselt sõltumatu partneriga – mitte pikaajaline täiskohaga töösuhe.

Osa 3 – Kuidas luua turvaline lepinguline suhe

Kontrollnimekiri – mis teeb teenussuhtest tõeliselt seadusliku töövõtu

Töövõtu turvalisuse kontroll-leht

Tõeliselt iseseisev lepinguline suhe vähendab ümberklassifitseerimise riski oluliselt, kuigi ükski kontrollnimekiri ei saa anda 100% garantiid, sest asutused ja kohtud hindavad tegelikke asjaolusid tervikuna. Alltoodud nimekiri näitab, mida korrektne struktuur praktikas tähendab.

Kaitsemeede Staatus Mida see praktikas tähendab
Partneril on mitu klienti Toetav tegur Partner peaks reaalselt arveldama ka teiste klientidega – ta ei tohi olla majanduslikult sõltuv ainult teie OÜ-st
Partner määrab ise oma tööaja ja töökoha Hädavajalik Teie määrate tulemuse ja tähtajad, kuid mitte töötunde, asukohta ega töö tegemise meetodeid
Partner kasutab oma töövahendeid Tugev argument Partneril on oma arvuti, tarkvaralitsentsid ja tööriistad – mitte teie OÜ omad
Koostöö on projektipõhine konkreetsete tulemitega Tugev argument Töö sisu on lepingus selgelt piiritletud; koostöö lõpeb kokkulepitud tulemuse saavutamisel
Partneril on asendamise õigus Kasulik Leping lubab partneril saata töö tegemiseks teise kvalifitseeritud isiku
Partner kannab finantsriski Kasulik Puudustega töö teeb partner ümber omal kulul; ta võib tehinguga teenida kasumit või saada kahjumit
Kirjalik teenus- või töövõtuleping Üldjuhul pole kohustuslikku kirjalikku vormi Tavaline teenusleping võib olla ka suuline, kuid kirjalik leping aitab tõendada kokkulepitud iseseisvuse tingimusi
Partner esitab teenuste eest arveid Toetav tegur Arveldamine sobib ärilise suhtega, kuid üksi ei välista töösuhtena käsitlemist
Partner on registreeritud FIE-na või tal on OÜ Soovitatav Äriregistris registreeritud ettevõtlusvorm vähendab riski; registreerimata eraisiku puhul on risk oluliselt kõrgem
Koostöö struktuur ja kestus Asjakohane tegur Pikaajaline koostöö võib samuti olla tõeline iseseisev teenussuhe; ainuüksi kestus ei määra suhte staatust

FIE vs OÜ – milline partneri struktuur sobib?

Struktuur Mis see on Maksustamine Risk Milleks parim
FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) Eraisikust ettevõtja – registreeritud äriregistris; eraldi juriidilist isikut ei teki Tulumaks 22% maksustatavalt ettevõtlustulult pärast mahaarvamisi; sotsiaalmaks 33% seadusjärgselt baasilt (pärast puhastulu jagamist 1,33-ga), arvestades miinimum- ja maksimummäärasid. Kohalduvad avansilised maksed ja tuludeklaratsioon. FIE registreering ei määra automaatselt klassifikatsiooni. TLS § 1 lg 2 sätestab töölepingu eelduse, § 1 lg 4 käsitleb iseseisvust. Sõltumatud tegijad mitme kliendiga; lihtsamad teenused; osalise koormusega spetsialistid
OÜ (osaühing) – partneri oma ettevõte Partner tegutseb läbi oma osaühingu; teenust osutab juriidiline isik Partneri OÜ ei maksa ettevõtte tulumaksu jaotamata kasumilt; kasumi jaotamisel kehtib tulumaks 22/78 netodividendidelt; tellija arvel puuduvad otsesed tööjõumaksud Ettevõtete vaheline leping ei ole tööleping. Maksuamet võib siiski kontrollida, kas tegemist pole isikliku töö tasu varjamisega. IT-arendajad, konsultandid, spetsialistid oma kliendiportfelliga; mitu reaalset klienti
Eraisik otse (ilma registreeringuta) Füüsiline isik ilma FIE või OÜ registreeringuta Tavaliselt teenustasult mitteregistreeritud Eesti residendist eraisikule: tellija peab kinni tulumaksu ja töötaja maksed, maksab peale sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustuse ning esitab TSD. Ettevõtluse registreerimine pole igale teenuslepingule kohustuslik, kuid alluvus ja kontroll tekitavad kõrgeima riski. Ei ole soovitatav pikemaks koostööks; tekitab tellijale kõrgeima ümberklassifitseerimise riski
Kõige turvalisem mudel: partneri oma OÜ mitme reaalse kliendiga
IT-spetsialist, kellel on oma OÜ, kolm aktiivset klienti korraga, kes kasutab oma riistvara, määrab ise oma tööaja ja arveldab tulemite alusel – see on ehtne iseseisev teenussuhe, mis peab vastu igale EMTA kontrollile. Märksõna on ‘ehtne’: mitu klienti peavad olema reaalsed, iseseisvus tõeline ja OÜ peab tegutsema reaalse ettevõttena. Kui teenust osutatakse läbi teise OÜ, ei muutu leping automaatselt töölepinguks, kuid kui isik töötab tegelikult tellija otseses alluvuses täistööajaga, tekivad maksu- ja tööõiguse riskid.

Osa 4 – Millal valida töötaja, millal töövõtja

Otsustusjuhis – õige struktuur eri töösituatsioonides

Olukorrapõhine otsustustabel

Tööolukord Õige klassifikatsioon Alternatiivi risk Vajalik tegevus
Täiskohaga arendaja, kes töötab eksklusiivselt teie toote kallal, teie töövahendite ja graafikuga 12+ kuud Töötaja – see on selgelt töösuhe Töövõtuna vormistamisel: väga kõrge ümberklassifitseerimise risk; tagasiulatuv sotsiaalmaksu nõue Võtke tööle töölepinguga; seadistage palk korrektselt; ostke palgaarvestus sisse
IT-konsultant konkreetseks 3-kuuliseks projektiks; töötab oma vahenditega; omab veel 2 klienti Töövõtja / käsund (kui on struktureeritud vastavalt) Madal risk, kui iseseisvus on reaalne Sõlmige kirjalik leping; fikseerige tulemid; ärge integreerige sisejuhtimisse
Disainer igakuise püsitasuga ilma kindlate tulemiteta; töötab ainult teile Piiripealne – sisuliselt tõenäoline töösuhe Kõrge risk ka arve esitamisel; EMTA loeb selle tõenäoliselt töösuhteks Vormistage tööleping või muutke suhe selgete tulemitega projektipõhiseks
Turunduse vabakutseline kampaaniateks 3–4 korda aastas; omab oma kliente Töövõtja – lühiajaline, projektipõhine, tõeline iseseisvus Madal risk, kui tellimused on eraldiseisvad Sõlmige eraldi lepingud projekti kohta; vältige pidevat fikseeritud kuutasu
Isik pakub teenuseid oma OÜ kaudu, kuid töötab eksklusiivselt ühele kliendile Vajab faktilist maksu- ja õiguslikku analüüsi Leping teise OÜ-ga ei ole tööleping, kuid isiklik töö tellija otseses alluvuses loob maksuriski Vormistage tööleping või tagage tegelik partneri iseseisvus (teised kliendid, vabadus, vahendid)
Kaugtööl arendaja Soomes oma Soome ettevõtte kaudu Keerukas – kohalduda võib Soome õigus; Eesti töölepingu eeldus pole nii otsene Keskmine – Soome töö- ja maksuõigus võib tekitada riske Küsige spetsiifilist nõu; võib sobida Employer of Record (EOR) teenus

Korduma kippuvad küsimused

Potentsiaalselt jah, sõltuvalt suhte tegelikust iseloomust. Asjaolu, et partner arveldab oma OÜ kaudu, vähendab (kuid ei välista täielikult) riski TLS § 1 lg 2 alusel. Peamised kontrollküsimused: (1) Kas partneril on samal ajal teisi reaalseid kliente või sõltub ta ainult teie OÜ-st? (2) Kes kontrollib tööaega, asukohta ja töö tegemise meetodeid? (3) Kas ta kasutab oma või teie seadmeid ja kontorit? (4) Kas tegemist on selgelt piiritletud projektiga või tähtajatu igapäevase tööga? Kui vastused viitavad tegelikule iseseisvusele, on risk hallatav. Kui partner on tegelikult täistööajaga teie meeskonda sulandunud ja tal pole muid kliente, pakub OÜ piiratud kaitset. Saame teie konkreetse suhte üle vaadata ja hinnata riske.

Tegemist on ametliku töövaidlusega, mida tuleb võtta väga tõsiselt. Isik võib pöörduda töövaidluskomisjoni (TVK) poole. Kui töövaidluskomisjon tuvastab, et tegemist oli töösuhtega, hinnatakse puhkusetasu ja muid nõudeid töölepingu seaduse ja aegumistähtaegade järgi; puhkusetasu ei saa automaatselt tagasi nõuda piiramatu aja eest. Samal ajal võib teadmine jõuda EMTA-ni, kes võib algatada maksumenetluse sotsiaalmaksu sissenõudmiseks. Soovitame viivitamatult kaasata tööõigusele spetsialiseerunud juristi ja mitte alustada läbirääkimisi ilma professionaalse nõustamiseta.

Ei – see skeem ei toimi. Osanikul või asutajal võivad olla OÜ-ga erinevad suhted vastavalt tehtavale tööle. Juhatuse liikme kohustusi reguleerib juhatuse liikme leping, eraldiseisvaid ülesandeid saab põhjendatud juhtudel teha töö- või teenuslepingu alusel. Kunstlikke skeeme, mille peamine eesmärk on tööjõumaksude vältimine, hindab EMTA majandusliku sisu alusel. Juhatuse liikme tasu maksustatakse tulumaksu ja sotsiaalmaksuga, kuid sellelt ei maksta töötuskindlustust. Töölepingu puhul kehtivad täielikud tööjõumaksud. Asutaja poolt oma ettevõttele teenuse osutamine teise keha kaudu võib olla käsitatav maksustamise vältimisena. EMTA selge seisukoht on, et kui aktiivne juht teeb ettevõtte heaks tööd, peab tasu peegeldama tegelikke funktsioone ja dividende ei tohi kasutada aktiivse töö mõistliku tasu asendamiseks.

Ehtsa lühiajalise välismaise vabakutselise koostöö puhul konkreetse tulemiga sobib tavaliselt töövõtu/teenuslepingu vorm. Peamised aspektid: (1) Kui vabakutseline on füüsiline isik (ei tegutse ettevõtte kaudu), võib tekkida küsimus Eesti tulumaksu kinnipidamisest või vabakutselise koduriigi maksudest sõltuvalt töö tegemise asukohast ja maksulepingust. (2) Makse välismaisele juriidilisele isikule on tavapärane B2B arve. Siiski tuleb hinnata piiriüleseid maksureegleid, püsiva tegevuskoha riski ja kohalikku sotsiaalkindlustust vastavalt sellele, kus tööd tegelikult tehakse. (3) Eesti sotsiaalmaksukohustus on üldjuhul seotud Eestis toimuva töötamisega – oma asukohariigist töötav mitteresident tavaliselt Eesti sotsiaalmaksu alla ei kuulu. Hinnake suhe uuesti üle, kui töökorraldus muutub püsivamaks või alluvussuhe süveneb. Eesti õiguses pole kindlat 3 kuu piirmäära, mis automaatselt staatuse määraks.

Töövaidluskomisjon on kohtuväline töövaidlusi lahendav organ Tööinspektsiooni juures. Avaldaja ei ole kohustatud enne kohtusse pöördumist tingimata läbima töövaidluskomisjoni, vaid võib pöörduda ka otse maakohtusse.

Pole kindel, kas teie lepingupartnerid peaksid olema töötajad? Hindame teie riske.

Broneerige tasuta konsultatsioon. Vaatame üle teie lepingulised suhted TLS § 1 lg 2 eelduse kriteeriumide valguses ja anname nõu õige struktuuri osas – enne kui EMTA seda teie eest teeb.

companyforbusiness.ee →

Related Posts: