Käibemaksukohustuslase piirmäär Eestis – 40 000 €
Kõik Eesti 40 000 € käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäärast – kuidas toimub kalendriaasta arvestus, milline tulu läheb arvesse ja milline mitte, mis juhtub piirmäära ületamisel ilma registreerimata ning millal on vabatahtlik registreerimine rahaliselt mõistlik enne piirmäära saavutamist.
40 000 € piirmäär – olulisemad faktid
Käibemaksuseaduse § 19 lg 1 kohaselt peab Eesti OÜ registreeruma käibemaksukohustuslaseks, kui tema maksustatav käive, mille käibe tekkimise koht on Eesti, ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 €. Registreerimiskohustus tekib päeval, mil piirmäär ületatakse. Registreerimisavaldus tuleb üldjuhul esitada kolme tööpäeva jooksul.
40 000 € piirmäära arvutamisel võetakse arvesse asjakohased tehingud alates jooksva kalendriaasta 1. jaanuarist. Nende tehingute summa moodustab teie piirmäära näitaja. Käibe kasvades tuleb seda igakuiselt uuesti arvestada.
Piiriülesed B2B teenused, mille käibe tekkimise koht on teine liikmesriik, ei lähe üldjuhul Eesti 40 000 € piirmäära arvestusse, sest arvesse võetakse vaid need tehingud, mille tekkimise koht on Eesti. See üllatab paljusid e-residente ja eksportijaid: OÜ, mis osutab 50 000 € väärtuses B2B teenuseid väljaspool Eestit asuvatele klientidele, ei ületa automaatselt Eesti 40 000 € käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära.
Alates 2025. aastast arvatakse 40 000 € piirmäära hulka kindlaksmääratud kinnisasja-, kindlustus- ja finantsteenused, v.a põhivara võõrandamine ja juhuslikud tehingud. Muud maksuvabad teenused, nt tervishoid ja haridus, jäävad üldjuhul arvestusest välja.
Kui EMTA tuvastab, et ületasite piirmäära registreerimata, määravad nad käibemaksu tagasiulatuvalt alates piirmäära esmase ületamise kuupäevast. See tähendab, et EMTA arvestab käibemaksu kõigilt sellest kuupäevast tehtud müükidelt – ja peate selle tasuma isegi siis, kui te pole seda klientidelt kogunud.
Praktikas soovitame jälgida kalendriaasta algusest kogunenud vastavat käivet ja alustada registreerimist umbes 35 000 € tasemel. See jätab piisava puhvri KMKR taotluse esitamiseks, EMTA 3–5-päevaseks menetluseks ning tagab seadusest tuleneva tähtaja järgimise.
Põhireegel: 40 000 € piirmäär põhineb maksustataval käibel, mille käibe tekkimise koht on Eesti – mitte kogutulul. Arvutus hõlmab käibemaksuseaduses sätestatud Eesti-tehingute kategooriaid alates kalendriaasta algusest, sh maksustatavaid tehinguid ja alates 2025. aastast teatud maksuvabu kinnisvara-, kindlustus- ja finantstehinguid. 0%-lise määraga tehingud, mille tekkimise koht on Eesti, lähevad piirmäära arvestusse; maksuvabad tehingud üldjuhul mitte.
1. jaotis – Mis läheb 40 000 € piirmäära arvestusse
Täielik ülevaade – 15 tululiigi klassifikatsioon
Tululiikide klassifikatsioon
Allolev tabel klassifitseerib Eesti OÜ-de 15 levinumat tululiiki. Teine veerg näitab, kas see tululiik läheb 40 000 € registreerimise piirmäära arvestusse. Õigusliku aluse veerg viitab käibemaksuseaduse asjakohasele sättele.
| Tulu / laekumise liik | Läheb 40 000 € arvestusse? | Õiguslik alus ja selgitus |
|---|---|---|
| IT-/konsultatsiooniteenused Eesti klientidele | ✓ Jah | Standardmääraga maksustatav käive (24%) – läheb täies mahus arvesse § 19 lg 1 alusel |
| IT-/konsultatsiooniteenused ELi ettevõtetele – üldjuhul ✗ Ei, kui käibe tekkimise koht on väljaspool Eestit B2B reegli alusel. | Sõltub käibe tekkimise kohast | Kui käibe tekkimise koht on väljaspool Eestit üldise B2B reegli kohaselt, ei lähe see tehing reeglina Eesti piirmäära arvestusse |
| Kaupade eksport väljapoole ELi | ✓ Jah | 0%-lise määraga eksport (KMD lahter 3.2) on maksustatav käive, mille tekkimise koht on Eesti – läheb arvesse 0% määraga |
| SaaS müük ELi tarbijatele alla 10 000 € ELi piirmäära | ✓ Ainult juhul, kui käibe tekkimise koht jääb Eestisse | 10 000 € piirmäär katab vastavaid müüke jooksval ja eelneval kalendriaastal. Müüja peab asuma üksnes Eestis ega tohi olla valinud sihtkohamaa maksustamist. |
| Füüsiliste kaupade müük Eesti tarbijatele | ✓ Jah | Standardmääraga siseriiklik käive – läheb täies mahus arvesse |
| Finantsteenused – võivad ✓ minna arvesse alates 2025. aastast, kui need kuuluvad seaduses nimetatud teenuste hulka ega ole juhuslikud tehingud. | Võib minna arvesse alates 2025 | Allub vastavate finantsteenuste seadusjärgsele kaasamisele ning juhuslike tehingute erandile |
| Kindlustus-, edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenused – võivad ✓ minna arvesse alates 2025. aastast, v.a juhuslikud tehingud. | Võib minna arvesse alates 2025 | Allub vastavate kindlustusteenuste seadusjärgsele kaasamisele ning juhuslike tehingute erandile |
| Tervishoiu- ja meditsiiniteenused (teatud) | ✗ Ei | Maksuvaba § 16 lg 4 alusel – peab vastama eritingimustele maksuvabastuse saamiseks; üldjuhul piirmäära arvestusse ei lähe |
| Eluruumi üürile andmine – võib minna arvesse alates 2025, kui see moodustab asjakohase kinnisasjakäibe ega ole juhuslik, kuigi tehing ise võib jääda maksuvabaks. | Võib minna arvesse alates 2025 | Allub kinnisasjatehingute seadusjärgsele kaasamisele ja juhuslike tehingute erandile |
| Haridusteenused (teatud) | ✗ Ei | Maksuvaba § 16 lg 7 alusel – kindlad akrediteeritud ja formaalhariduse programmid; üldjuhul arvestusest väljas |
| Palk ja töötasud | ✗ Ei | Tegemist pole kauba võõrandamise ega teenuse osutamisega – täielikult väljaspool käibemaksu kohaldamisala |
| Saadud dividendid | ✗ Ei | Kapitalitulu – käibemaksu kohaldamisalast väljas; dividendide saamine ei ole käive |
| Saadud laenutagastused | ✗ Ei | Põhiosa tagastamine – ei ole tulu ega käive; käibemaksust väljas |
| Toetused ja subsiidiumid (kui pole seotud konkreetse tarnega) | ✗ Ei | Sihtotstarbeta toetused – väljaspool kohaldamisala, v.a kui toetus on otseselt seotud konkreetse maksustatava käibe hinnaga |
| Põhivara võõrandamine – arvatakse 40 000 € piirmäära arvutusest üldjuhul välja. | Üldjuhul välja arvatud | Põhivara võõrandamine jäetakse piirmäära arvestusest välja vastavalt seadusesätetele |
Kriitiline eristus: 0%-line määr vs maksuvaba
Kõige sagedamini valesti mõistetud aspekt 40 000 € piirmäära puhul on erinevus 0%-lise määraga ja maksuvabade tehingute vahel. Mõlema puhul ei lisandu arvele käibemaksu (0%), kuid nende käsitlus piirmäära arvutamisel on täiesti erinev.
| Tehingu liik | KM-määr arvel | Läheb 40 000 € arvestusse? | Sisendkäibemaksu tagastus? | KMD lahter |
|---|---|---|---|---|
| Eesti standardmääraga teenus | 24% | ✓ Jah | ✓ Jah (ostudelt) | Lahter 1 |
| Piiriülene B2B teenus, mille tekkimise koht on väljaspool Eestit – ei lähe üldjuhul Eesti 40 000 € arvestusse; deklareeritakse vajadusel KMD/VD-l. | 0% | Üldjuhul ✗ Ei | ✓ Jah (ostudelt vastavalt mahaarvamise reeglitele) | Lahtrid 3 ja 3.1, lisaks VD teises liikmesriigis maksustatavate teenuste puhul; lahter 3 väljaspool ELi maksustatavate teenuste puhul. |
| 0%-line eksport väljapoole ELi | 0% | ✓ Jah – endiselt maksustatav käive | ✓ Jah (ostudelt) | Lahtrid 3 ja 3.2 |
| Maksuvaba käive – käsitlus sõltub kategooriast: kindlad kinnisvara-, kindlustus- ja finantsteenused võivad minna arvesse alates 2025, teised jäävad välja. | Käibemaksu ei lisandu | Sõltub kategooriast | ✗ Ei – sisendkäibemaksu ei tagastata | Vastav maksuvaba käibe väli |
2. jaotis – Kalendriaasta arvestus
Kuidas arvutada oma piirmäära seisu täpselt – koos praktiliste näidetega
Kuidas arvutada oma 40 000 € kalendriaasta piirmäära
Liitke kokku seaduses sätestatud Eesti-tehingud alates jooksva kalendriaasta 1. jaanuarist. Lisage 0%-lise määraga tehingud, mille käibe tekkimise koht on Eesti. Jätke välja tehingud, mille käibe tekkimise koht on väljaspool Eestit, maksuvabad tehingud (v.a alates 2025. a kaasatud liigid), palgad, dividendid ja laenutagastused. Tulemus on teie käibemaksukohustuslaseks registreerimise arvestuslik käive jooksval kalendriaastal.
Stsenaarium A: IT-konsultant – kõik kliendid on ELi ettevõtted (B2B). Kui teenused alluvad üldisele B2B reeglile ja käibe tekkimise koht on väljaspool Eestit, ei lähe need üldjuhul Eesti 40 000 € piirmäära arvestusse.
Stsenaarium B: Segategevusega ettevõte – maksustatav ja maksuvaba tulu
Igakuiselt: 2 000 € IT-konsultatsioonidest Eesti klientidele (24%) + 3 000 € laenuintressidest.
Arvutage piirmäär kalendriaasta algusest arvesse minevate tehingute põhjal, arvestades, et finantsteenused võivad alates 2025 minna arvesse.
Laenuintress võib moodustada piirmäära arvestusse mineva finantsteenuse, v.a juhul kui see kvalifitseerub juhuslikuks tehinguks.
Piirmäära seis: sõltub intressitulu liigitusest.
Jälgimine: kui Eesti IT-konsultatsioonid tõusevad üle 3 334 € kuus, saavutatakse piirmäär ainuüksi nendest.
Stsenaarium C: E-kaubandus – eksport ja Eesti müük
Igakuiselt: 1 500 € Eesti tarbijatele + 2 000 € eksport USA-sse + 1 000 € ELi ettevõtetele.
ELi B2B tehingud tuleb liigitada nende käibe tekkimise koha järgi. Piiriülesed B2B teenused väljaspool Eestit asuvatele klientidele üldjuhul Eesti piirmäära ei lähe.
Piirmäära seis: sõltub ELi B2B tulu käibe tekkimise kohast.
* USA eksport 0%-ga: maksustatav käive tekkekohaga Eestis – läheb piirmäära arvestusse.
* ELi B2B teenused tekkekohaga väljaspool Eestit: üldjuhul piirmäära arvestusse ei lähe.
Kalendriaasta piirmäära jälgimine – kuidas monitoorida
Piirmäära täpseks jälgimiseks pidage igakuist tulude arvestust, mis näitab ainult asjakohast Eesti käivet (jättes välja maksuvabad ja kohaldamisalast väljas olevad summad). Kui ületate kalendriaastas 25 000 €, lülituge igakuisele täpsele seirele. Allolev tabel näitab monitooringu samme.
| Igakuine samm | Tegevus | Eesmärk |
|---|---|---|
| 1. samm | Tuvastage jooksval kuul tekkinud käive vastavalt käibe tekkimise aja reeglitele, k.a laekunud ettemaksud; ärge toetuge ainult arve kuupäevale. | Määrab käibe õigesse kalendriaastasse ja tuvastab täpse piirmäära ületamise kuupäeva. |
| 2. samm | Tuvastage ja eraldage mittemaksustatavad summad (dividendid, palgad, välja jäävad maksuvabad tehingud, väljaspool Eestit tekkinud käive). | Hoiab ära maksustatava käibe ülehindamise arvestusest välja jäävate summade arvelt. |
| 3. samm | Liitke kokku vastavad piirmäära tehingud alates jooksva kalendriaasta 1. jaanuarist. | See on teie ametlik piirmäära arvestuslik summa – number, mida EMTA kontrolliks. |
| 4. samm | Kui vastav kalendriaasta käive läheneb 40 000 €-le – võtke viivitamatult ühendust oma raamatupidajaga. | 35 000 € on ohutu kontrollpunkt: jätab piisavalt aega KMKR avalduse esitamiseks enne 40 000 € ületamist. |
| 5. samm | Käibe kasvades jälgige seda piisavalt tihti, et fikseerida 40 000 € ületamine õigel päeval. | Kiire kasvu korral võib piirmäära ületada ühe või kahe suurema arvega; olge valvel. |
| 6. samm | Seiresagedus peaks peegeldama ettevõtte tehingumahtu ja kasvu; vältige kvartaalse seire seadmist pelgalt 25 000 € piiri järgi. | Madalam ületamise risk madalama mahu juures, kuid kiire kasvu korral tuleb andmed kohe üle vaadata. |
3. jaotis – Mis juhtub, kui jätate piirmäära tähelepanuta
EMTA tagasiulatuv maksustamine – kuidas see toimib ja mida see maksma läheb
Tagasiulatuva maksustamise mehhanism
Kui EMTA tuvastab, et ületasite 40 000 € piirmäära registreerimata, väljastavad nad maksuotsuse käibemaksu määramiseks tagasiulatuvalt alates piirmäära esmase ületamise kuupäevast kuni määramise päevani. See tähendab, et EMTA arvutab käibemaksu, mis oleks tulnud igalt maksustatavalt müügilt tasuda, ja nõuab selle sisse teilt – isegi kui te pole käibemaksu oma klientidelt kogunud.
Hilinemisega registreerimisel tasumisele kuuluv käibemaks sõltub kohaldatavast maksumäärast ja sellest, kas lepingujärgset hinda käsitletakse koos käibemaksuga või ilma selleta; universaalset 24/124 valemit igale tehingule automaatselt ei kohaldata. Lisaks käibemaksule arvestab EMTA intressi 0,06% päevas alates iga makse seadusjärgsest tähtajast.
| Registreerimata kuud | Perioodi tulu | Tagasiulatuvalt määratud käibemaks | EMTA intress (0,06%/päevas × keskm. 180 päeva) |
|---|---|---|---|
| 3 kuud registreerimata | 10 000 € 3 kuu jooksul | Arvutage käibemaks tehingupõhiselt vastavalt lepinguhinnale (koos KM-ga või ilma); ärge kohaldage automaatselt 10 000 € × 24%. | Intress arvutatakse tegelikult käibemaksukohustuselt; näitlik arvutus 2 400 € × 0,06% × 90 päeva = 129,60 € kehtib vaid juhul, kui maksukohustus on 2 400 €. |
| 6 kuud registreerimata | 25 000 € 6 kuu jooksul | Arvutage tegelik maksukohustus tehingute kaupa kehtiva määra ja hinnastusaluse järgi. | Intress arvutatakse tegelikult maksukohustuselt; näitlik arvutus 6 000 € × 0,06% × 180 päeva = 648,00 € kehtib 6 000 € maksukohustuse korral. |
| 12 kuud registreerimata | 60 000 € 12 kuu jooksul | Arvutage tegelik käibemaksukohustus maksustatavate tehingute, kohaldatavate määrade ja hinnastuse põhjal. | Intress arvutatakse tegelikult kohustuselt; näitlik summa 14 400 € × 0,06% × 365 päeva = 3 153,60 € kohaldub 14 400 € maksukohustuse puhul. |
| 18 kuud registreerimata | 100 000 € 18 kuu jooksul | Arvutage käibemaks igalt tehingult selle kehtiva määraga. 100 000 € 24% müügi puhul: 24 000 € (kui KM lisandub) või 19 354,84 € (kui KM sisaldub), enne lubatud sisendkäibemaksu mahaarvamist. | Intress arvestatakse eraldi igalt tasumata käibemaksusummalt alates maksetähtajale järgnevast päevast. Ärge kohaldage 540 päeva kogu summale pelgalt 18-kuulise viivituse tõttu. |
Tagasiulatuvalt määratud käibemaks tuleb tasuda teie enda vahenditest. Kui olete kliendilt tasu ilma käibemaksuta kätte saanud, ei ole tagasiulatuv sissenõudmine küll automaatselt välistatud, kuid see sõltub lepingust ja konkreetse tehingu asjaoludest. Hilinenud registreerimine toob seega peaaegu alati kaasa otsese finantskahju: maksate käibemaksu, mida te ei kogunud, maksate sellele otsa intressi ning klientidelt lisatasu saamine on ebakindel. Õigeaegne registreerimine väldib tagasiulatuvaid nõudeid ja menetluskulusid.
Vabatahtlik teatamine – tegutsemine enne EMTA kontrolli
Kui olete 40 000 € piirmäära juba ületanud ilma registreerimata, on parim lahendus ennetav vabatahtlik teatamine – esitage registreerimisavaldus kohe ja võtke EMTA-ga hilinenud registreerimise asjus ühendust enne, kui nemad teieni jõuavad. Kiire ja vabatahtlik vigade parandamine on oluline asjaolu rikkumise tagajärgede hindamisel, kuid ei garanteeri trahvide täielikku vältimist.
| Valik | Tagasiulatuv KM | Intress | Trahv / sunniraha | Soovitus |
|---|---|---|---|---|
| Ennetav vabatahtlik teatamine (te võtate EMTA-ga ise ühendust) | Jah – alates piirmäära ületamisest | 0,06%/päevas alates tähtajast | Tagajärjed sõltuvad asjaoludest; vabatahtlik korrigeerimine ei välista trahve automaatselt, kuid leevendab neid. | Parim samm, kui piirmäär on juba ületatud ilma registreerimata |
| EMTA algatatud kontroll (audit või teabenõue) | Jah – alates piirmäära ületamisest | 0,06%/päevas alates tähtajast | Maksukorralduse seaduse alusel võidakse määrata trahve või sunniraha sõltuvalt asjaoludest. | Vältida: toob suuremad kulud ja kahjustab suhteid maksuhalduriga |
| Ennetav registreerimine enne piirmäära ületamist | Tagasiulatuvat nõuet pole | Intressi pole | Trahvi pole | Jälgige kalendriaasta piirmäära hoolikalt ja kaaluge vabatahtlikku registreerimist enne 40 000 € saavutamist. |
4. jaotis – Käibemaksu piirmäärad üle Euroopa Liidu
Kuidas Eesti 40 000 € piirmäär suhestub teiste ELi riikidega
Registreerimise piirmäärad riikide kaupa
Eesti siseriiklik 40 000 € käibemaksukohustuslase piirmäär on ELi keskmisel tasemel. Mitmes ELi riigis tegutsevate Eesti OÜ-de puhul tuleb meeles pidada, et teises ELi riigis müümine võib luua kohaliku registreerimiskohustuse sealses riigis – täiesti sõltumatult Eesti siseriiklikust piirmäärast.
| Riik | Käibemaksu piirmäär | Standardmäär | Märkused Eesti OÜ asutajatele |
|---|---|---|---|
| Eesti (EE) | 40 000 € | 24% | Teie tegevusüksus; registreeruge siin |
| Saksamaa (DE) | 25 000 € eelneval kalendriaastal; 100 000 € jooksval aastal | 19% | Väikeettevõtja maksuvabastus seaduse tingimuste täitmisel; asutamisaastal kehtib 25 000 €. Eesti OÜ peab vabastuse saamiseks täitma ELi piiriülese VKE-skeemi tingimusi. |
| Prantsusmaa (FR) | 85 000 € kaubad / 37 500 € teenused; jooksva aasta limiidid 93 500 € / 41 250 € | 20% | Üldised väikeettevõtte erandi piirmäärad; eritegevustele kehtivad eraldi reeglid. Eesti OÜ peab täitma piiriülese VKE-skeemi tingimusi. |
| Soome (FI) | 20 000 € | 25,5% | Soome käive ei tohi ületada 20 000 € ei jooksval ega eelneval kalendriaastal. Eesti ettevõte saab vabastust kasutada piiriülese VKE-erikorra kaudu, kui kvalifitseerub. |
| Rootsi (SE) | 120 000 SEK | 25% | Kohaldub jooksva ja kahe eelneva kalendriaasta tingimuste täitmisel. Nõuetele vastav Eesti ettevõte saab vabastuse ELi VKE-skeemi kaudu; kohaldub ka 100 000 € ELi-ülene piirmäär ja eelnev teavitamine. |
| Holland (NL) | 20 000 € | 21% | Hollandi piirmäär; oluline tegevus Hollandis võib tekitada registreerimiskohustuse |
| Ühendkuningriik (UK) | 90 000 £ kohalikele ettevõtetele | 20% | Maksustatavat käivet kontrollitakse viimase 12 kuu ja järgmise 30 päeva lõikes. Mitteresidentidest ettevõtetel ÜK-s üldjuhul piirmäära pole; pöördmaksustamist ja muid erandeid tuleb hinnata eraldi. |
| Iirimaa (IE) | 85 000 € kaubad / 42 500 € teenused | 23% | Kohaldatakse jooksva ja eelneva kalendriaasta käibekontrolli. Segatarnetele ja kindlatele kaupadele kehtivad erireeglid. Nõuetele vastav Eesti ettevõte võib kasutada piiriülest VKE-vabastust. |
| ELi piiriülene B2C (OSS piirmäär) | 10 000 € ilma käibemaksuta, jooksvas ja eelnevas kalendriaastas | – | Kombineeritud piirmäär vastavatele ELi-sestele kaugmüükidele ja digiteenustele. Nõuab asukohta üksnes ühes liikmesriigis ja kauba lähetamist sealt. Ületamine toob kaasa sihtriigi maksustamise; OSS on vabatahtlik lihtsustus. |
Võimalik on olla allpool Eesti 40 000 € siseriiklikku piirmäära, kuid samal ajal ületada 10 000 € OSS-i piirmäär. Sellest tulenevad kohustused sõltuvad tarneliigist, valitud erikorrast ja ettevõtte olemasolevast käibemaksustaatusest. Mõlema piirmäära samaaegne jälgimine on e-kaubanduse ja digiteenuste ettevõtetele kriitilise tähtsusega.
5. jaotis – Kas peaksite registreeruma vabatahtlikult enne piirmäära?
Varase registreerumise finantsiline põhjendatus
Millal vabatahtlik registreerimine säästab raha
Vabatahtlik käibemaksukohustuslaseks registreerimine on võimalik mis tahes käibemahu juures Käibemaksuseaduse § 19 lg 3 alusel. OÜ saab registreeruda isegi nullkäibega. Finantsiline kasu tuleneb sisendkäibemaksu tagasisaamisest: pärast registreerumist võib ettevõte arvestada maha maksustatava ettevõtlusega seotud ostudelt tasutud käibemaksu, arvestades seaduses sätestatud piiranguid ja dokumenteerimisnõudeid. See võib tuua märkimisväärse aastase säästu, kui teie ettevõttel on regulaarseid maksustatavaid kulusid.
| Aastane kulutase | Umbkaudne tagastatav sisendkäibemaks aastas | Aastane KMD esitamise kulu | Puhassääst aastas | Hinnang |
|---|---|---|---|---|
| 5 000 € koos 24% KM-ga; kogu sisendkäibemaks mahaarvatav | 967,74 € (5 000 € × 24/124) | 960 € (12 × 80 €) | +7,74 €/aastas | Illustreeriv sääst ainult pärast KMD tasusid; ei sisalda registreerimiskulu ega väljundkäibemaksu mõju müügile. |
| 10 000 € koos 24% KM-ga; kogu sisendkäibemaks mahaarvatav | 1 935,48 € (10 000 € × 24/124) | 960 € (12 × 80 €) | +975,48 €/aastas | Illustreeriv sääst ainult pärast KMD tasusid; ei sisalda registreerimiskulu ega väljundkäibemaksu mõju müügile. |
| 20 000 € koos 24% KM-ga; kogu sisendkäibemaks mahaarvatav | 3 870,97 € (20 000 € × 24/124) | 960 € (12 × 80 €) | +2 910,97 €/aastas | Illustreeriv sääst pärast KMD tasusid; ei sisalda registreerimiskulusid ega müügi väljundkäibemaksu mõju. |
| 50 000 € koos 24% KM-ga; kogu sisendkäibemaks mahaarvatav | 9 677,42 € (50 000 € × 24/124) | 960 € (12 × 80 €) | +8 717,42 €/aastas | Illustreeriv sääst pärast KMD tasusid; ei arvesta registreerimiskulusid ega müügi väljundkäibemaksu mõju. |
Millal vabatahtlik registreerimine EI OLE mõistlik
Vabatahtlik registreerimine ei pruugi alati olla õige valik. Kui enamik teie klientidest on eraisikud (B2C), muudab 24% käibemaksu lisamine teie hinnad nende jaoks 24% kallimaks – tarbijad ei saa käibemaksu tagasi küsida. Sellises olukorras tuleb sisendkäibemaksu säästu kaaluda konkurentsieelise võimaliku kaotuse vastu. Valdavalt Eesti B2C klientidega ja tagasihoidlike kuludega ettevõtetele ei pruugi vabatahtlik registreerimine ära tasuda enne kohustusliku piirmäära lähenemist.
| Ettevõtte profiil | Kas registreeruda vabatahtlikult? | Põhjus |
|---|---|---|
| Kõik kliendid on KM-kohustuslastest ELi ettevõtted (B2B) | Jah – tungivalt soovitatav | B2B kliendid küsivad käibemaksu tagasi; te ei muutu neile kallimaks; sisendkäibemaks on mahaarvatav vastavalt reeglitele; kogumõju sõltub tehingutest ja hindadest. |
| Segu B2B ja B2C klientidest – enamasti B2B | Jah – tõenäoliselt kasulik | Arvutage: sisendkäibemaksu sääst vs B2C klientide hinnatundlikkus |
| Kõik kliendid on Eesti eraisikud (B2C) | Tõenäoliselt mitte enne kohustuslikku piiri | 24% lisamine muudab hinna kallimaks; tasub ära vaid väga suurte kulude korral |
| Puuduvad Eesti kulud (kõik ostud käibemaksu mittemaksvatelt tarnijatelt) | Kasu puudub | Kui teil pole käibemaksuga koormatud kulusid, puudub ka tagastatav sisendkäibemaks |
| Plaanite sel aastal suuremat seadme- või põhivaratehingut | Registreeruge enne ostu | Arvake ostult maha lubatud sisendkäibemaks, kui mahaarvamise õigus on olemas; võib säästa tuhandeid eurosid ühes tehingus |