Investeeringute kajastamine mikroettevõtja aastaaruandes
Ettevõtte raamatupidamises investeeringute kajastamiseks on kehtestatud kindlad reeglid, mis on peamiselt sätestatud raamatupidamise seaduses ja Raamatupidamise Toimkonna juhendites. Kasutatavad meetodid ja aastaaruande sisu sõltuvad ettevõtte suurusest.
Kas ettevõtja on mikroettevõtja?
Mikroettevõtja vastab alltoodud neljale tingimusele:
- varad kokku kuni 175 000 eurot;
- müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot;
- kohustised ei ole suuremad kui omakapital;
- ettevõttel on üks osanik, kes on ka juhatuse liige.
Kui ettevõte vastab aruandekuupäeva seisuga kõigile neljale tingimusele on tal õigus ja võimalus kasutada lühendatud raamatupidamise aastaaruande formaati.
Mikroettevõtja lihtsam aruandlus
Mikroettevõtjana piisab bilansi ja kasumiaruande ning vähemalt kolme lisadokumendi esitamisest ettevõtte kohta. Erinevalt väikeettevõtjatest ei pea mikroettevõtjad näiteks tegevusaruannet esitama. Samuti ei ole mikroettevõtjal kohustust koostada rahavoogude aruannet ja omakapitali aruannet, mis on nõutud keskmise ja suurettevõtja aastaaruannete puhul.
Kuigi alati võib esitada rohkem andmeid kui minimaalselt nõutud, ei ole mikroettevõtjatel selleks kohustust. Põhjalikumaid aruandeid tasub kaaluda juhul, kui huvigrupid nagu laenuandjad ja pangad soovivad aastaaruandest detailsemat infot ettevõtte tegevuse ja finantsolukorra kohta.
Investeeringute kajastamise erisused
Mikroettevõtjana investeerides tuleb meeles pidada olulist erinevust investeeringute raamatupidamises. Raamatupidamise Toimkonna juhend nõuab, et mikroettevõtja kajastaks aastaaruandes kõik finantsvarad nende soetusmaksumuses.
See tähendab, et kui ostate ettevõtte kaudu 10 aktsiat hinnaga 100 eurot ja koguväärtusega 1000 eurot ning aastaaruande esitamise kuupäevaks on aktsia hind tõusnud 125 euroni (turuväärtus 10 x 125 = 1250 eurot), siis aastaaruandes peate need samad aktsiad bilansis ikkagi kajastama soetusmaksumuses, st 100 eurot aktsia kohta ja kokku 1000 eurot.
Ent tuleb märkida, et soetusmaksumuse printsiibil on erand, mis puudutab hinna langust ja allahindlused tuleb siiski arvestada. See tähendab, et kui aktsia hind langeb näiteks 80 euroni, tuleb see finantsvara bilansis kajastada korrigeeritud soetusmaksumuses, 10 x 80 = 800 eurot.
Näited soetusmaksumuse printsiibi kasutamise kotha
| Variant – hinna tõus | Variant – hinna langus | Variant – hinna liikumine |
| Finantsvara ostuhind 100 EUR, aasta lõpus hind 120 EUR | Finantsvara ostuhind 100 EUR, aasta lõpus hind 80 EUR. | Finantsvara ostuhind 100 EUR, aasta lõpus hind 80 EUR, aruande esitamise ajal juba 105 EUR. |
| Vara jääb raamatuipidamises arvele hinnaga 100 EUR. | Vara tuleb alla hinnata, võtakse raamatupidamises arvele hinnaga 80 EUR. | Vara jääb raamatupidamises arvele soetushinnaga 100 EUR. |
Veel üks tähtis nüanss on see, et kui 31. detsembri seisuga oli aktsia hind 80 eurot, kuid aruande esitamise kuupäevaks (näiteks 30. märtsiks) on hind tõusnud tagasi soetusväärtuse või sellest kõrgemale, siis allahindlust ei pea tegema. Seaduses on selgelt öeldud, et finantsvara väärtuse languse hindamisel tuleb arvesse võtta kogu aruande koostamise ajaks teadaolevat informatsiooni, sealhulgas pärast aruandekuupäeva saadud teavet, mis võib mõjutada finantsvara väärtust.