Kuidas koostada mõjus tegevusaruanne? Oluline samm Eesti ettevõtetele majandusaasta lõpetamisel

Enamikul Eesti ettevõtetest on majandusaasta aruande esitamise tähtaeg 30. juunil. Kuigi suurema osa sellega seotud tööst teevad ära ettevõtete raamatupidajad on aruande koostamiseks vaja ka ettevõtte juhtkonna panust. See kehtib eriti tegevusaruande koostamise kohta.

Mis see tegevusaruanne on ning miks on oluline sellele tähelepanu pöörata?

Tegevusaruanne pakub välisele huvigrupile esmast ja kiiret ülevaadet ettevõtte eelmise aasta tegevusest, tulemustest, olulistest sündmustest ning tulevikuplaanidest. Seetõttu on oluline, et tegevusaruanne oleks piisavalt ülevaatlik ja informatiivne. Raamatupidamise seadus sätestab tegevusaruande minimaalse sisu, kuid alati võib lisada rohkem infot, mis aitab anda ettevõttest parema, selgema ja ülevaatlikuma ülevaate.

Raamatupidamise seaduse § 24 toob välja minimaalsed nõuded, mis peavad tegevusaruandes kirjeldatud olema:

• Ülevaade ettevõtte tegevusest, olulistest sündmustest ning arengusuundadest.
• Info välisriikides asuvate filiaalide kohta.
• Ettevõtte peamiste tegevusvaldkondade ning toote- ja teenusegruppide kirjeldused.
• Oluliste investeeringute, samuti uurimis- ja arendustegevuse projektide kirjeldus tegevustest, mis tehti antud majandusaastal või on plaanis lähiaastatel. Siinkohal tuleks kirjeldada projektide olemust ja avalikustada ka tehtud ja planeeritavad kulutused.
• Tuua välja sündmused, mis küll ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid sellegipoolest võivad mõjutada oluliselt järgmiste aastate tulemusi. Näiteks globaalsed pandeemiad, sõjalised konfliktid ja teiste sarnaste sündmuste võimalikud mõjud ettevõtte tegevusele ja tulemustele.
• Kui ettevõtte netovara aasta lõpu seisuga ei vasta äriseadustiku nõuetele, tuleb selgitada, millised meetmed on kavas võtta kasutusele netovara taastamiseks.

• Kui ettevõte on soetanud või võtnud tagatiseks oma aktsiaid või osalusi, tuleb esitada avalikkusele seotud tehingute üksikasjad, sealhulgas aktsiate/osade nimiväärtus, nende eest tasutud summa ning põhjus, miks selline tehing tehti.

Üks oluline nõue, mida äriregister tavaliselt kontrollib, on ettevõtte omakapitali ehk netovara vastavus äriseadustikule. Ettevõtte netovara koosneb kogu varast, mis kuuluks ettevõtte omanikele juhul, kui ettevõte tegevuse lõpetaks ja mis jääks üle pärast kõikide kohustuste tasumist. See hõlmab näiteks osa- või aktsiakapitali, ülekurssi, moodustatud reservi ja jaotamata kasumit.

Äriseadustiku järgi peab ettevõtte netovara olema vähemalt pool aktsia- või osakapitalist. Põhikirjaga võib ette näha ka rangemaid nõudeid. Ettevõtte netovara võib langeda alla seaduse sätestatud piirmäära eriti siis, kui ettevõte on kahjumis ega oma varasematest aastatest piisavalt jaotamata kasumit, mis kataks tekkinud kahjumi.

Kui netovara langeb alla seaduse sätestatud piiride, tuleb tegevusaruandes selgitada, milliseid meetmeid kavatsetakse rakendada netovara taastamiseks. Näiteks võivad ettevõtte omanikud otsustada suurendada osa- või aktsiakapitali või teha täiendavaid sissemakseid. Samuti võib juhtuda, et tekkinud kahjum oli ajutine või ühekordne ning uue majandusaasta prognoosid on positiivsed, mis võimaldab tulevaste kasumitega katta eelneva aasta kahjumi.

Kui ettevõtte tegevusmahud on piisavalt suured ja on vaja majandusaasta aruanne auditeerida või teostada ülevaatus, siis kehtivad tegevusaruandele täiendavad nõuded:

• Kirjelda oma tegevuskeskkonna üldist makromajanduslikku arengut ja mõju kasumiaruandele.
• Kirjelda ettevõtte äritegevuse hooajalisust või tsüklilisust ning tegevusega kaasnevaid olulisi sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid.
• Ülevaade ettevõtte tegevusega seotud riskidest ja meetmetest finantsriskide maandamiseks seoses nõuete, kohustuste ja investeeringutega ning valuutakursside, intressimäärade ja börsihindade kõikumistega. Tuleb jagada teavet möödunud majandusaasta ja praeguse perioodi kohta, eriti kui pärast majandusaasta lõppu on tekkinud uusi märkimisväärseid riske.
• Too välja peamised finantssuhtarvud ja nende arvutamise valemid vähemalt viimase kahe majandusaasta kohta.

Suhtarvude kasutamisel tuleb lähtuda ettevõtte tegevuse spetsiifikast. Need peavad olema ettevõtte tegevuse seisukohalt olulised ja tegema aruande võrreldavaks teiste sarnaste samal tegevusalal tegutsevate ettevõtetega.

Näited enamlevinud suhtarvudest, mida tegevusaruannetes avalikustatakse 

Allikas: BDO Eesti

Suurettevõtjatele, kes on avaliku huvi objektid ning kelle töötajate arv ületab 500 piiri, on seatud täiendavad lisanõuded. Detailsemad nõuded kehtivad ka börsil kaubeldavate väärtpaberite emitentidele.