Eesti ettevõtte käibemaksukohustuslase numbri kasutamine EL-i liikmesriikides: olukorrad, kus see on vajalik, ja selle rakendamise praktilised aspektid

Põhipunktid

Ettevõtte registreerimisel Eestis eeldavad ettevõtjad sageli, et Euroopa turg esindab ühtset jurisdiktsiooni: ühtne registreerimisnumber ja käibemaksukohustuslase number avavad juurdepääsu koostööle kõigi EL-i riikidega. Euroopa Liidu maksustamise tegelikkus on aga mõnevõrra erinev. Kuigi EL on ühtne majanduspiirkond, ei ole käibemaksul tsentraliseeritud struktuuri ja see jääb iga üksiku riigi vastutusalasse. Maksukohustuse asukohta ei määra ettevõtte registreerimisriik, vaid see sõltub majandustegevuse toimumiskohast: kauba asukoht, tehingu koht ja ostja asukoht mängivad selles määramises võtmerolli.

See võimaldab Eesti ettevõttel kogu oma tegevust – juhtimist, raamatupidamist ja pangandust – läbi viia Eestis, olles samal ajal käibemaksukohustuslaseks registreeritud mitmes EL-i riigis. Selline olukord on tavaline e-kaubanduses, rahvusvahelises logistikas ja kaubavahetuses. Peamine reegel on siin järgmine: maksuseadusandlus määrab tehingu asukoha, mitte ettevõtte registreerimisaadressi. Kui maksuseaduste kohaselt toimub tehing teises riigis, siis tekib käibemaksukohustuslaseks registreerimise ja deklareerimise kohustus selles riigis, olenemata ettevõtte juriidilisest aadressist.

 Eesti käibemaksukohustuslase number ja selle rakendamine Euroopa Liidus

Eesti käibemaksukohustuslase number näitab, et ettevõte on registreeritud Eestis käibemaksukohustuslasena ja tal on õigus arvestada käibemaksu tehingutelt, mis liigitatakse Eesti-siseselt toimuvateks. Oluline on märkida, et EL-i piires käsitletakse iga üksikut tehingut iseseisvalt. Üks ettevõte võib tegutseda mitmes riigis: näiteks osta kaupu Poolas, ladustada neid Saksamaal ja levitada neid Prantsusmaal, tegutsedes samal ajal Eestist.

Sellises olukorras võidakse käibemaksu arvestada mitmes riigis: lähteriigis, riigis, kus kaupa ladustatakse, ostja riigis ja impordiriigis. Need riigid ei pruugi olla samad. Seetõttu ei saa üks käibemaksukohustuslase number katta kõiki tegevusi. Registreering Eestis jääb kehtima, kuid seda täiendavad muud registreeringud jurisdiktsioonides, kus kaubaga tegelikult kaubeldakse või kus tekib käibemaksuvajadus.

 OSS-i ja kohaliku käibemaksukohustuslase numbri erinevused

Paljud ettevõtted arvavad ekslikult, et OSS-süsteem on universaalne lahendus EL-i registreerimiseks. Selle funktsionaalsus on aga piiratum. OSS on tööriist, mis võimaldab esitada deklaratsioone kaugmüügi kohta eraisikutele teistes EL riikides, lähetades kaupu ühest liikmesriigist. OSS-iga ei ole vaja hankida käibemaksukohustuslase numbrit igas riigis, kus müük toimub, kui lähetus toimub ühest riigist ega hõlma füüsilise kohaloleku loomist teises riigis.

Kohaliku käibemaksukohustuslase numbri abil registreerimine tähendab, et ettevõtet tunnustatakse maksumaksjana konkreetses riigis. See on vajalik, kui ettevõte teostab selles riigis tegelikku tegevust: ladustab, impordib või müüb kaupu või liigutab neid ladude vahel. Niipea kui ettevõte lõpetab tegevuse, tuleb OSS-i kasutamisest loobuda, kuna see ei ole enam kohaldatav. Seega on OSS lihtsustatud aruandlusmeetod, mitte registreerimise täielik vaste.

Millal peab Eesti ettevõte hankima käibemaksukohustuslase numbri teises EL riigis?

Registreerimise määravaks teguriks ei ole käibe suurus, vaid tehingu iseloom. Isegi väiksemad tegevused võivad selle kohustuse käivitada, kui neid teostatakse teises riigis. Allpool on toodud kõige levinumad juhtumid, kus see juhtub.

Laovarude haldamine

Ettevõtte registreerimine on kõige sagedamini vajalik kauba ladustamiseks laos või täitmiskeskuses, näiteks Amazon FBA võrgustikus või logistikateenuste pakkujate juures. Kui kaup on teises riigis, loetakse maksuseadusandlus ettevõtte jaoks majandustegevuseks, olenemata töötajate või kontori olemasolust. Kauba olemasolust piisab.

Kuna ettevõte peab saama käibemaksukohustuslaseks, on ta kohustatud esitama kohalikud deklaratsioonid ja pidama kaubatehingute arvestust nii, nagu need oleksid riigisisesed. Sellisel juhul OSS-skeem ei kehti, kuna müüki peetakse riigisiseseks, mitte kaugmüügiks, kuna kaup asub juba müügi territooriumil.

Oma kauba liikumine Euroopa Liidus

Isegi ilma tegeliku müügita liigitatakse kauba liikumine Eesti laost teise riiki lattu juba maksustatavaks tehinguks. Maksustamise eesmärgil käsitletakse seda lähteriigis liidusisese tarnena ja sihtriigis liidusisese soetamisena.

Tehingu korrektseks deklareerimiseks peab ettevõttel olema käibemaksukohustuslase number riigis, kuhu kaup tarnitakse. Vastasel juhul pole deklareerimine võimalik. Ettevõtteid üllatab sageli maksu ilmumine ilma tegeliku müügita, kuid EL-i süsteemis loetakse kaupade liikumist juba äritegevuse osaks.

Kauba otsene import välisriiki

Kui kaup siseneb EL-i mitte läbi Eesti, vaid otse sellistesse riikidesse nagu Hispaania, Poola või Holland, loetakse see impordituks selles riigis. Sellisel juhul loetakse ettevõtet, kes selle importis, selles riigis importijaks ja ta on kohustatud käibemaksukohustuslaseks registreeruma.

Impordideklaratsiooni esitamine ja imporditud käibemaksu arvestamine on võimatu ilma kohaliku käibemaksukohustuslase numbrita. Eesti käibemaksukohustuslase number ei ole sel juhul kohaldatav, kuna tehing toimub väljaspool Eestit, väljaspool selle jurisdiktsiooni.

Siseriiklik müük

Kui kaupa müüakse ja tarnitakse ühe EL-i riigi piires, näiteks kui seda ladustatakse Itaalias ja ostja asub samuti Itaalias, on tegemist klassikalise siseriikliku müügiga. Seda tüüpi tegevus ei erine kohaliku ettevõtte tegevusest ja seda maksustatakse vastavalt kohalikele eeskirjadele.

Sel juhul ei ole OSS kohaldatav, kuna tegemist ei ole piiriülese kaugmüügiga. Selles riigis on nõutav täielik käibemaksuregistreerimine ja aruandlus. Ajutine kaubandus ja näitused

Kauba müümine, isegi lühikeseks ajaks, teises EL-i riigis võib nõuda registreerimist. Kui ettevõte osaleb näitusel, laadal või tegeleb ajutise kaubandusega, müües tooteid ürituse toimumiskohas, liigitatakse see kohalikuks tarneks.

Oluline ei ole tegevuse kestus, vaid see, et seda tegelikult tehakse. Seega võivad isegi ühekordsed üritused olla käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustusega.

Kui ettevõttel ei ole Eestis käibemaksukohustuslase numbrit

Paljud inimesed arvavad ekslikult, et käibemaksukohustuslase staatuse saamine Eestis on kohustuslik eelsamm enne teistes riikides registreerimist. Praktikas see aga nii ei ole. Käibemaksukohustuslaseks registreerimine toimub just seal, kus tegevus toimub.

Isegi kui ettevõte ei müü ega osta kaupu Eestis, vaid ladustab oma kaupu Saksamaal ja müüb neid EL-i piires, arvestatakse käibemaks Saksamaal. Eestis ei pruugi ettevõtte registreerimine üldse vajalik olla. See olukord on rahvusvahelises kaubanduses tavaline: maksukohustuse tekkimise koht on tehingu toimumiskoht, mitte ettevõtte registreeritud asukoht.

Kas on võimalik kasutada OSS-i ilma Eesti käibemaksu maksmata?

Ei, kuna OSS (One-Stop-Shop) on seotud ettevõtte identifitseerimisnumbril märgitud riigiga. Kui ettevõte on registreeritud Eestis, saab avatud käibemaksukohustuslase süsteemi kasutada ainult siis, kui tal on Eesti käibemaksukohustuslase number.

Kui ettevõte otsustab mitte hankida Eesti käibemaksukohustuslase numbrit, peab ta registreeruma igas riigis, kus ta müüb, ja esitama kohalikud aruanded. Avatud käibemaksukohustuslase süsteem on ainult olemasoleva registreeringu täiendus, mitte täielik asendaja.

Millised on mitme käibemaksukohustuslase numbri saamise tagajärjed?

Õiguslikust vaatenurgast säilitab ettevõte oma terviklikkuse, kuid maksuperspektiivist on see sisuliselt jagatud mitmeks osalejaks riiklikes süsteemides. See toob kaasa vajaduse eraldi deklaratsioonide, erinevate aruandlustähtaegade, erinevate aruandlusdokumentide vormingute ja kohustuse esitada samu tehinguid samaaegselt mitmes riigis.

Piiriüleses raamatupidamises kajastatakse kauba liikumist tarnena ühes riigis ja ostuna teises riigis. Müük jaguneb erinevate jurisdiktsioonide vahel ning aruandlus peab olema riikide lõikes ühtne ja järjepidev.

See ei ole topeltmaksustamine.

Mitme käibemaksukohustuslase numbri omamine ei tähenda mitme maksu olemasolu. Kohaldatakse ühte maksu, kuid see makstakse riigis, kus müük toimub. ELi süsteem toimib nii, et maks kaasneb kauba liikumisega ja seda makstakse tarbimiskohas, mitte ettevõtte registreeritud asukohas.

Erinevates riikides registreerimine ei kujuta endast lisakoormust, vaid pigem vastutuse õiglast jaotust asjaomaste jurisdiktsioonide vahel.