Sotsiaalmaks

Sotsiaalmaksuga maksustatakse töötamisest ja ettevõtlusest saadud tulu, et rahastada pensionikindlustust ja riiklikku ravikindlustust. Sotsiaalmaksu määr on 33% (teatud juhtudel 13%) maksustatavalt summalt.

Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär

Sotsiaalmaksu maksjatele on kehtestatud ühtne sotsiaalmaksu kohustuse alammäär. 2024. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 725 eurot, mis tähendab, et tööandja minimaalne sotsiaalmaksu kohustus on 239,25 eurot kuus.

Tööandja sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse arvestamise kord on sätestatud rahandusministri 15. märtsi 2013. a määrusega nr 17.

Sotsiaalmaksu maksavad:

  • tööandjad, kes deklareerivad maksu TSD deklaratsioonil ja maksavad igakuiselt;
  • füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) oma ettevõtlustuludelt;
  • riik, vald või linn (vt sotsiaalmaksu maksmise erijuhud), kes deklareerivad maksu ESD deklaratsioonil ja maksavad igakuiselt.

 Füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu avansilised maksed

Füüsilisest isikust ettevõtjad maksavad sotsiaalmaksu avansilisi makseid neli korda aastas, iga kvartali viimase kuu 15. kuupäevaks. Maksu- ja Tolliamet arvutab FIE lõpliku sotsiaalmaksu kohustuse ettevõtja tuludeklaratsioonis deklareeritud ettevõtlustulu alusel ning saadab maksuteate juurde maksmisele kuuluva sotsiaalmaksu kohta. Juurde maksmisele kuuluva sotsiaalmaksu tasumise tähtaeg on 1. oktoober.

ELi otsekohaldatav õigus ja sotsiaalkindlustuslepingud

Eestis kehtib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ning selle rakendusmäärus nr 987/2009. Määruse 883/2004 II jaotise järgi määratakse kindlaks, millise liikmesriigi seadusandlust tuleb kohaldada, kui töötaja liigub Euroopa Liidu (EL) piires või kui tööandja registreeritud tegevuskoht asub erinevas liikmesriigis töötaja töökohast.

Maksu- ja Tolliameti pädevus ELi määruste kohaldamisel

  • Sotsiaalkindlustusmaksude ja -maksete kogumine. Eesti puhul on nendeks sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ning Eesti residentide puhul ka pensioni II samba kogumispensioni maksed.
  • Andmevahetus liikmesriikide vahel sotsiaalkindlustusmaksete küsimustes.
  • Maksuvõlgade sissenõudmine teiste liikmesriikide pädevate asutuste taotluste alusel ning vastavate taotluste esitamine teistele liikmesriikidele.

ELi reeglid nõuavad, et inimesele kohaldatakse korraga vaid ühe riigi seadusi. Maksustamise seisukohast tähendab see, et erinevates liikmesriikides töötamise eest saadud tasud maksustatakse vaid ühes riigis. Üldiselt makstakse sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed riiki, kus töö toimub.

Mitmes riigis töötavate isikute ja lähetatud töötajate jaoks on kehtestatud erandeid. Sellisel juhul makstakse sotsiaalkindlustusmaksed riigis (nn kindlustajariik), kelle pädev sotsiaalkindlustusasutus on väljastanud tõendi A1 (“Tõend sotsiaalkindlustuse õigusaktide kohaldamise kohta”) isiku või tema tööandja taotluse alusel. Eestis vastutab kindlustajariigi määramise ja tõendi A1 väljastamise eest Sotsiaalkindlustusamet (SKA).

Kui Sotsiaalkindlustusamet on väljastanud isikule tõendi A1, tähendab see, et talle kehtivad Eesti sotsiaalmaksuseadused. Kui tõend A1 on väljastatud teisest liikmesriigist, siis Eestis sotsiaalmaksukohustust ei teki ning töötaja sotsiaalkindlustusmaksed tuleb maksta selles riigis vastavalt sealsetele reeglitele.

Välisriigi tööandja sotsiaalmaksukohustus Eestis

Kui välisriigi tööandjal tekib Eestis sotsiaalmaksu kohustus, võib tööandja volitada töötajat täitma Eestis tekkivaid maksukohustusi tööandja nimel ja arvel (rakendusmääruse 987/2009 artikkel 21).

Sõltuvalt konkreetsest olukorrast võib juhtuda, et Eesti tööandja, kes saadab oma töötaja välisriiki tööle või võtab Eestis tööle välisriigi töötaja, peab maksma sellele töötajale makstud palgalt Eestis nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu või ainult tulumaksu või ainult sotsiaalmaksu.

Kui Eesti on sõlminud välisriigiga sotsiaalkindlustuslepingu, siis tuleb selle riigi elanikule tehtud väljamaksete sotsiaalmaksuga maksustamisel lähtuda lepingust.