Krüptoraha ja maksud Eestis

Krüptoraha ja maksude teema on Eestis maksuvaldkonnas suhteliselt uus. Eestis on juba välja kujunenud mõned krüptovaluuta maksustamise reeglid, kuid edaspidisel praktika kujunemisel tuleb seda valdkonda tähelepanelikult jälgida.

Krüptotehingute deklareerimine ja maksustamine

Krüptotehingute deklareerimise kohustus eraisikute ja äriühingute puhul erineb oluliselt. Ettevõtete puhul ei maksustata eraldi tehinguid, vaid ainult kasumi jaotamist ehk dividendide väljamaksmist. Kasumi jaotamine kajastatakse tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni vormi TSD lisal 7, mis tuleb esitada maksu- ja tolliametile iga kuu 10. kuupäevaks. Dividende ei saa välja maksta, kui ettevõte on asutatud ilma osakapitali sissemakseta või kui ettevõttel ei ole majandusaasta aruandega kinnitatud kasumit (ettevõte ei ole tegutsenud vähemalt 1 aasta).

Eraisikud esitavad tuludeklaratsiooni kord aastas ja kõik tehingud deklareeritakse eraldi. Füüsilise isiku tuludeklaratsioonis (FIDEK) kajastatakse Eesti tulud lahtris 6.3 ja välismaa tulud lahtris 8.3.

Eestis deklareerides on oluline teada vara liiki, aadressi (näiteks exchange’i registreerimise aadress), soetamismaksumust ja võõrandamisega seotud kulusid ja müügi turuhinda. Deklaratsiooni lahter 6.3 on mõeldud erinevate varade deklareerimiseks.

Näiteks, kui eraisik müüb ettevõtluse käigus auto siis võõrandamisega seotud kulud võivad sisaldada riigilõive, tehnilise ülevaatusega seotud kulusid jms. Krüptovara puhul võivad kuludeks olla näiteks vahenduskeskkondade kasutustasud või tehingupõhised kulutused.

Kui tekivad kulud notaris või mujal, tuleb need arvesse võtta, kuid need ei lisandu kasumile. Kasumi arvutab maksu- ja tolliamet. Välisriikide puhul soovitakse teada ka riiki. Muud andmed on samad: vara liik, soetamise maksumus, võõrandamisega seotud kulud, müügi- ja turuhind. Kui mõnes riigis on maksud juba kinni peetud, saab selle kohta tõendi vastava riigi maksuametist ja tasutud maksu saab arvesse võtta.

Krüptovara maksustamise üldreeglid eraisikutele

Krüptovara on sama tüüpi vara nagu maja, auto või väärtpaberid. Tulumaksu määraga 20% maksustatakse krüptovara müügist ja vahetamisest saadud kasumit. Deklareeritakse ainult need tehingud, millest saadakse kasumit. Kui jäädakse nulli või kahjumisse, siis tehinguid ei deklareerita. Tuleb meeles pidada, et krüptovara ei ole väärtpaber, mistõttu ei saa kasutada investeerimiskontot maksunõuete edasilükkamiseks. Krüptovara ei vasta seaduses defineeritud väärtpaberi mõistele.

Maksuresidentsuse tähendus

Inimene on Eesti maksuresident, kui ta elukoht on Eestis või ta viibib Eestis rohkem kui 183 päeva. Äriühingud loetakse Eesti maksuresidendiks siis, kui nad on asutatud Eestis. Erinevates riikides võivad krüptovara tehingud olla kas täiesti maksuvabad või karmimalt maksustatud kui Eestis. Krüptovara tehingutega alustamisel on oluline pöörata tähelepanu oma maksuresidentsusele, et mõista hektivaid reeglieid.

Eesti on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingud mitme riigiga. Kui inimene elab ja töötab mitmes riigis on oluline tutvuda topeltmaksustamise vältimise lepingu tingimustega, et olla teadlik kehtivatest maksuvabastustest.

Samuti on võimalik muuta oma maksuresidentsusriiki. Tuleb esitada avaldus uuele residentsusriigile. See riik väljastab tõendi, et maksud laekuvad nüüd talle. Sellisel juhul tuleb esitada kaks deklaratsiooni ja kohaldada pool aastat ühe riigi residendina ja pool aastat teise riigi residendina kehtivaid reegleid ja seadusi.

Soetushinna määramine

Krüptovarade tehingute puhul on oluline teada, kuidas määratakse soetushind, kuna see mõjutab maksustamist. Eesti seaduste järgi tuleb väärtused arvestada eurodes tehingu tegemise hetkel. Kui krüptovara puhul ei ole olemas eurokurssi tuleb kasutada teisi valuutasid. Näiteks, kui tehingud on seotud bitcoini või USA dollariga. Tüüpiliselt on kõikidel krüptovaradel saadaval USA dollari kurss, mille abil saab summad eurodeks teisendada. Ajaloolised eurokursid on kergesti kättesaadavad Eesti Panga veebilehelt. Turuhinnas tehtud tehingute puhul võib kasutada ka kauplemisplatvormil avaldatud kursse.

Kui inimeste omavaheline hinna kokkulepe, erineb platvormil pakutud hinnast, siis ei käsitleta seda turuhinnas tehinguna. Sellisel juhul tuleks lähtuda ametlikest kurssidest või konkreetse platvormi ametlikust kursist ja mitte kokkulepitud hinnast.

Näiteks: inimene ostab iga kuu X coini ja aasta lõpuks on tal kokku 12X coini, kusjuures esimene on ostetud hinnaga 10 eurot ja viimane hinnaga 120 eurot. Soetusmaksumust saab arvutada kahel viisil.

1. FIFO meetod, kus arvestatakse soetusmaksumuses kõige varasemalt ostetud X coini turuhinda.
2. Kaalutud keskmise meetod, mille korral arvutatakse kõikide ostuhindade keskmine. See on eriti oluline suuremahuliste tehingute puhul ja kui tehingute tegemisel kasutatakse arvutiprogrammi.

Olukorra näitlikustamiseks mõned näited

Näide 1: Kui osta täna 1 coin 20 euroga ja müüa järgmise aasta jaanuaris 50 euroga, siis selle tehinguga on teenitud 30 eurot kasumit ja kuna see kasum on saadud järgmise aasta jaanuaris, siis deklareerima peab seda 2023. aasta deklaratsioonil, mis esitatakse 2024. aastal. Kui see sama coin vahetada teise coini vastu, mille väärtus on täpselt seesama väärtus eurodes, siis kasumit ei teenita, sest nende hinnad on võrdsed. Tehing jääb nulli ning seesugust tehingut deklareerima ei pea.

Näide 2: Kui on ostetud 20 euroga 1 coin ja vahetatakse see kolme muu coini vastu, tuleb kõigepealt välja selgitada nende uute coinide turuväärtus eurodes. Kui võtta ühe coini väärtuseks 10, siis kolme coini hind on järelikult 30 ja deklareerida tuleb vahetustehingust saadud kasum ehk 30-20=10 eurot. Soetushind on 20 eurot ja 10-eurone kasum tuleb deklareerida. Kui selle teise krüptovaluuta väärtus oleks väiksem, näiteks 5 eurot, oleks see vahetustehing kahjumlik sellepärast, et 3*5=15 eurot (uute coinide turuhind), varasem oli aga 20 ja selle vahe tuleb -5 eurot. Seda tehingut deklareerima ei pea.

Näide 3: Kui osta 20 000 X coini hinnaga 0,0005 eurot tükk ja hiljem vahetada mingisuguse teise valuuta vastu, mille väärtus on sellest erinev, näiteks 40 Z coini hinnaga 0,8 eurot tükk, siis soetusmaksumuseks oleks 20 000* 0,0005 = 10 eurot. Z coini turuhinnaks oleks 40*0,8=32 eurot. Kui 32-st selle soetushind ehk 10 eurot maha võtta, saadakse 22 eurot kasumit, mida maksustatakse 20% tulumaksumääraga, ehk 4,40 eurot (22*20%). Kui kuu aega hiljem need 40 Z coini eurodeks vahetada hinnaga 0,70 eurot tükk, siis sellelt tehingult saaks 4 eurot kahjumit sellepärast, et vahepeal on selle hind langenud (40*0,7=28). Siin ongi oluline vaadata kõiki tehinguid ükshaaval järjest.

Kasumis tehingud tuleb deklareerida ja kahjumis tehinguid ei deklareerita.

NFT maksustamine

NFT-d (non-fungible tokens) on sarnased teistele krüptovara liikidele, kuid and on ainulaadsed ja igaüks neist on spetsiifiliselt seotud ostu- ja müügihinnaga. NFT jaoks ei ole vajadust kasutada FIFO või kaalutud keskmise meetodit. Vallasvara maksuvabastus NFT-de puhul ei kehti maksu- ja tolliameti arvates hetkel, kui maksuhaldur leiab, et NFT-sid ei saa isiklikult kasutada. See seisukoht võib olla vaieldav ja lõpliku otsuse teeb kohus.

Vallasvara maksuvabastust ei saa kasutada juhul, kui NFT on loodud müümise eesmärgil. Erandlikud olukorrad võivad tekkida, kui inimene loob NFT enda tarbeks, kasutab seda mõne aja jooksul ja müüb hiljem. Hetkel ei ole selliseid vaidlusi olnud, kuid maksu- ja tolliamet on selgelt öelnud, et nad ei aktsepteeri sellist lähenemist ja sellise tõlgenduse korral tuleb kindlasti arvestada kohtuvaidlusega.

Olukorra näitlikustamine

Ostan 1 ETH eest (turuhind 2000 eur) NFT ahvi pildi (non-fungible token). Müün sama NFT 10 ETH eest (turuhind 4000 eur). Maksustada tuleb 20% maksumääraga juurdekasvu 38 000€ (40 000-2000), ehk maksusumma on 7600 eurot. Kui NFT müügiga samal ajal kohe müügihind eurodes oma kontole kanda, siis tuleb maksud maksta ainult esialgse vahetustehingu pealt, sest 10 ETH vahetatakse eurodesse sama kursiga ja eurodesse vahetamisel kasumit ei teki. 10 ETH saamishind 40 000 eurot ja eurodeks vahetamise hind 40 000 eurot on võrdsed.

Kui 10 ETH ei vahetata kohe eurodeks, vaid oodatakse, kui 10 ETH turuhind on näiteks 20 000 eurot (endise 40 000 euro asemel), siis soetushinna ja turuhinna vahe on negatiivne ja seda ei deklareerita. Siin tuleb tehinguna silmas pidada sellele järgnevat tehingut ehk 10 ETH vahetamist eurodeks tulevikus. See tehing, mis oli NFT müümine 40 000 eest, tuleb igal juhul deklareerida aga järgmine vahetus tehing 10 ETH eurodeks vahetamisel on kolm varianti:

1. Kui turuhind on sama, siis ei deklareeri
2. Kui turuhind on langenud ja saad kahjumit, siis ei deklareeri
3. Kui turuhind on vahepeal kasvanud, siis pead lisaks sellele 7600 eurot esimesest tehingust deklareerima ja tasuma maksud ka selle kasvu pealt.

Näiteks, kui 10 ETH turuhind on kasvanud 80 000 euroni, siis 80 000-40 000= 40 000 eurot ja selle pealt tuleb juurde maksta veel 8000 eurot tulumaksu.

Kauba ja teenuse ostmine krüptorahas

Kauba ja teenuse ostmine krüptorahas on täpselt samasugune vahetustehing, st krüptoraha vahetatakse mingisuguse kauba vastu, mille väärtust on võimalik eurodes välja arvutada. Selleks on vaja teada krüptoraha soetushinda ja soetatud teenuse või kauba turuhinda eurodes. Isegi, kui soetatud kauba või teenuse hind on antud mingis muus valuutas, siis tuleks see ikkagi teisendada eurodeks tehingu hetkeseisuga ja maksustada see vahe. Probleem võib tekkida sellest, et kui esialgu oli näiteks 1 X coin hästi madala väärtusega ja auto hinnaks otsustatakse määrata 1 X coini, mille väärtus hiljem on tõusnud, siis kui uue X coini euroväärtus on selle tehingu tegemise hetkel suurem, siis selle 1 X coini hinna suurenemisest tekib maksustatav kasum.

Kingitused ja airdrop

Eraisik võib alati oma vara laiali jaotada ja teha kahjumlikke tehinguid, st võib anda krüptovaluuta tasuta ära. Seda loetakse kahjulikuks tehinguks, sest kasumit ei ole saadud. Kingi tegija jaoks ei ole seesugune tehing maksustatav. Kingi saaja jaoks on tegemist problemaatilisema situatsiooniga, sest tema jaoks on soetusmaksumus 0. Kui ta kunagi hiljem kavatseb selle krüptoga tehinguid teha, siis tema peab terve selle summa ära maksustama. Loogika on selles, et kuna seda ei maksustatud sellel hetkel, kui inimene kingi sai, siis tuleb seda maksustada kingi realiseerimise hetkest.

Äriühingute puhul tuleb silmas pidada seda, et äriühingutel ei ole lubatud ilma põhjuseta vara laiali jagada, sest sellega kaasneb maksukohustus. Kingitud krüptovara võib olla ettevõtlusega seotud, kui tegemist on reklaami eesmärgiga vms.

Laenud seoses krüptovaraga

Laenatud asja tagasi saamine ei ole tulu, seega ei ole laenutehingud maksustatavad. Tuluks loetakse intressi ja kasutustasusid. Kui laenata kellelegi auto ja saada see sama auto tagasi, siis ei ole tulu saadud. Sama kehtib krüptovaluuta kohta. Kui laenata 10 000 X coini ja saad tagasi 10 000 X coini, siis jäävad need 10 000 X coini ikkagi alles. Kui laenutehingu tulemusena saadakse krüpto coine juurde, näiteks enne oli 10 000 ja nüüd on 11 000, siis see juurde tekkinud osa on maksustatav.

Näiteks, kui laenad sõbrale 10 000 X coini, ühe x coini väärtus on 0,1 eurot, siis laenad välja 1000 eurot. Tagasi saad samamoodi 10 000 X coini, aga tagasi saamise hetkel X coini väärtus on 0,2 eurot, ehk tagasi saadava vara väärtus on 20 000 eurot. Sõber, kes selle laenu sai, tema sai X coinid ja peab tagasi andma sama palju X coine, tema peab 1000 eurost rohkem loobuma. Kuna välja anti sama palju X coine kui tagasi saadi ja mingit vahetustehingut ei toimu, siis maksustamise olukorda ei teki.

Väärtuse juurdekasv maksustatakse sellel hetkel, kui sellega tehakse järgmine tehing. Seega, kui need X coinid kunagi tulevikus eurodesse ümber vahetada, siis soetusmaksumus ei ole mitte see hind, millega need sõbralt tagasi saadakse, vaid see esialgne hind, millega need X coinid omandati, sest vahepeal seda maksustatud ei ole.

Kontrollimeetmed

Maksu- ja tolliamet kontrollib deklaratsioone 3 ja 5 aasta jooksul peale deklaratsiooni esitamist. 3 aastat deklaratsiooni esitamisest on tavaline kontrollitav periood. 5 aastat peale deklaratsiooni esitamist on õigus kontrollida siis, kui maksuhaldur põhjendab ära, et tegemist on mingisuguse tahtliku või teadliku rikkumisega. Automaatset informatsiooni krüptovaluuta tehingute kohta maksuhaldur ei saa. See on sarnane pangakontodega, sest pangakontodel on sama regulatsioon, et kui maksu- ja tolliamet soovib informatsiooni, siis peab ta küsima esimesena isikult endalt ja alles pärast seda saab teha konkreetse põhjendatud päringu pangale.

Maksukontrolli käigus saab maksuhaldur nõuda infot maksukohustuslaselt endalt, kuid eraisikul on õigus keelduda info jagamisest. Sellisel juhul saab maksu- ja tolliamet nõuda infot pankadelt. Tähelepanelik tuleb olla eriti juhul, kui on tehtud mingisuguseid krüptovaluuta ja FIAT-valuuta vahelisi tehinguid, sest pangad teavad, kust see raha tuleb. Põhimõtteliselt saab maksuhaldur nõuda infot ka kauplemiskeskkondadelt.

Eesti platvormid ja äriühingud on maksu- ja tolliametile kättesaadavad, kuid välisriikide platvormid ei pruugi olla, see sõltub sellest, kui seaduskuulekas platvorm ise on. Riskida ei tasu, sest alati tuleb arvestada võimalusega, et kui maksuhaldur teeb päringu, siis ta saab ka platvormilt selle info kätte.