Käibemaksukohustuslasena registreerimine

Millal registreerida käibemaksukohustuslasena?

Käibemaksukohustuslane on käibemaksuseadus e § 3 lõike 1 järgi ettevõtlusega tegelev isik: füüsiline, juriidiline isik, resident, mitteresident, avalik-õiguslik juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus. Käibemaksukohustuslane on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (KMS § 19). Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, kellele omistatakse vastava riigi seaduste kohaselt käibemaksukohustuslase staatus.

Eesti või välisriigi isiku all mõeldakse isikut, kelle registrijärgne asukoht või peamine elukoht on vastavalt kas Eesti või välisriik ja vastava riigi seadusandluse kohaselt käsitatakse käibemaksukohustuslasena.

Välisriigi maksukohustuslasena registreeritud isikut ei peeta Eesti maksukohustuslaseks tema Eestis asuva püsiva tegevuskoha tõttu, kui välisriigi isik ei osale oma Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu maksustamisele kuuluvas tehingus või toimingus (KMS § 3 lg 3¹).

Välisriigi isikut ei käsitata selle liikmesriigi maksukohustuslasena tema maksukohustuslasena registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu, kui tehingud ei ole seotud selle püsiva tegevuskohaga. Seetõttu tuleb piiriüleste tehingute maksustamisel ja aruandluses lähtuda tehinguga seotud isikutest. Kui teenuse tegelik tarbija või kauba saaja on oma liikmesriigis maksukohustuslane ja samal ajal Eestis registreeritud maksukohustuslasena, siis tehing maksustatakse 0-protsendilise määraga ehk toimub pöördmaksustamine ning maksukohustus läheb üle teise liikmesriiki.Käibemaksukohustuslasena registreerimine toimub kas kohustuslikult või vabatahtlikult.

Kohustus end käibemaksukohustuslasena registreerida tekib isikul alates päevast, mil tema tehingute maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest 40 000 eurot. Käibe hulka ei kuulu põhivara võõrandamine ja ühendusesisene kaugmüük teisest liikmesriigist Eestisse.

Registreerimiskohustus ei teki, kui kogu isiku maksustatav käive on kaetud nullprotsendilise käibemaksumääraga, välja arvatud kauba ühendusesisene käive ja KMS § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuste käive, kui teenust osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele (KMS § 19 lõige 1).

Näiteks ei pea välisriigi ettevõtja, kelle kogu tegevus on seotud kauba eksportimisega või kes tegeleb ainult kaubatehingutega tollilaos, end maksukohustuslasena registreerima. Samas on ettevõtjal õigus end registreerida avalduse alusel ka juhul, kui registreerimiskohustus pole veel tekkinud.

Piirmäära hulka arvatakse KMS § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute maksustatav käive:

• kauba müük, mille käibe tekkimise koht on Eesti (KMS § 9 lõige 1)
• teenus, mille käibe tekkimise koht on Eesti (KMS § 10 lõiked 1 ja 2, § 10¹ lõige 7)
• teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (KMS KMS § 10 lõiked 1 ja 2, § 10¹ lõige 7)

Piirmäära hulka ei arvata:

• põhivarana kasutuses olnud kauba võõrandamist
• ühendusesisest kaugmüüki teisest liikmesriigist Eestisse
• kauba soetamist või teenuse saamist, mille puhul peab kauba soetaja või teenuse saaja Eestis maksma käibemaksu

Avaldus käibemaksukohustuslasena registreerimiseks tuleb esitada maksu- ja tolliametile kolme tööpäeva jooksul alates registreerimiskohustuse tekkimise päevast. Kui isikul ei ole veel maksustatavat käivet tekkinud või tema maksustatav käive ei ületa 40 000 euro piirmäära, on võimalik käibemaksukohustuslasena registreerida vabatahtlikult. Registreerimise eelduseks on ettevõtlusega tegelemine või selle alustamine Eestis.

Kui ettevõtlusega tegelemine või alustamine ei ole piisavalt tõendatud, võib maksu- ja tolliamet nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel.

Registreerimine maksuhalduri algatusel

Kui maksukohustuslane ei esita registreerimisavaldust seaduses sätestatud tähtaja jooksul (ei esita avaldust üldse või esitab selle hilinemisega), registreerib maksuhaldur isiku tagasiulatuvalt omal algatusel alates päevast, mil käive ületas 40 000 eurot ja teeb vastava otsuse teatavaks maksukohustuslasele kolme tööpäeva jooksul alates otsuse tegemise päevast (KMS § 20 lg 10).

Kui maksukohustuslane on registreerimisavalduse küll esitanud ja ka maksukohustuslasena registreeritud, kuid pärast registreerimist selgub, et avaldus esitati hilinemisega ning seaduses sätestatud käibe piirmäär ületati varem, teeb maksuhaldur uue registreerimisotsuse. Maksuhaldur tunnistab oma esialgse otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks ning registreerib isiku uue otsusega alates päevast, mil maksustatav käive tekkis. Ka selle otsuse teatab maksuhaldur isikule kolme tööpäeva jooksul alates otsuse tegemise päevast (KMS § 20 lg 11).

Millal registreerida piiratud käibemaksukohustuslasena

Piiratud käibemaksukohustuslaseks (KMS § 21) peab end registreerima isik, kes ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud, kuid kes ostab kaupu teise liikmesriigi käibemaksukohustuslaselt või Euroopa Liidu välisest riigist, kui nende kaupade maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest 10 000 euro piiri, või kes saab teatud teenuseid välisriigi isikult ( teise liikmesriigi või Euroopa Liidu välise riigi), kes Eestis ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud.

Piiratud käibemaksukohustuslase ja käibemaksukohustuslase erinevus seisneb selles, et piiratud käibemaksukohustuslane maksab käibemaksu ainult kauba ühendusesiseselt soetamiselt ja teenuste saamiselt välisriigi ettevõtjalt. Piiratud käibemaksukohustuslane ei lisa käibemaksu enda poolt võõrandatavate kaupade või osutatavate teenuste hinnale ning tal ei ole õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.

Teise liikmesriigi piiratud maksukohustuslane on isik, kes on vastava riigi seadusandluse kohaselt registreeritud ning vastab oma maksukohustustelt Eesti piiratud maksukohustuslasele.

Teenused, mille saamise päevast alates peab Eesti isik või Eestis püsiva tegevuskoha kaudu tegutsev välisriigi isik end piiratud käibemaksukohustuslasena registreerima (sätet ei kohaldata maksukohustuslasele ega ettevõtlusega mittetegelevale füüsilisele isikule (KMS § 21 lg 1)), on loetletud käibemaksuseaduse § 10 lg 5 ja need on järgmised:

• intellektuaalse omandi kasutada andmine või kasutamise õiguse üleandmine;
• reklaamiteenus;
• konsultatsiooni-, raamatupidamis-, õigus-, audiitori-, inseneri-, tõlke-, andmetöötlus- või infoteenus;
• finantsteenus, välja arvatud seifi üürile andmine, või kindlustusteenus, sealhulgas edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenus;
• tööjõu kasutada andmine;
• vallasasja, välja arvatud transpordivahendi üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine;
• elektroonilise side teenus elektroonilise side seaduse tähenduses (edaspidi elektroonilise side teenus), kaasa arvatud ülekandeliinide kasutamise õiguse loovutamine;
• elektrooniliselt osutatav teenus;
• maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia võrgule ligipääsu võimaldamine ja maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia edastamine võrgu kaudu ning nendega otseselt seotud teenused;
• atmosfääriõhu kaitse seaduses reguleeritud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühiku võõrandamine;
• tasu eest käesoleva lõike punktides 1–10 nimetatud teenusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine.

Kui isiku ühendusesiseselt soetatud kaupade (välja arvatud aktsiisikaup ja uus transpordivahend) maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 10 000 eurot, tekib tal piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus alates piirmäära ületamise päevast, välja arvatud KMS § 21 lõikes 2¹ sätestatud juhul.

Sätet ei kohaldata maksukohustuslasele ega ettevõtlusega mittetegelevale füüsilisele isikule (KMS § 21 lg 2). KMS § 21 lg 2¹ sätestab, et kui ettevõtlusega tegelev välisriigi isik, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, soetab Eestis ühendusesiseselt kaupa, siis tekib tal piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus kauba soetamise päevast. Sätet ei kohaldata kauba maksuvabal ühendusesisesel soetamisel (KMS § 18).

Kolme tööpäeva jooksul alates kohustuse tekkimisest peab isik esitama maksu- ja tolliametile avalduse enda piiratud käibemaksukohustuslasena registreerimiseks. Piiratud maksukohustuslase registreerimisel kohaldatakse KMS §-s 20 sätestatud maksukohustuslase registreerimise sätteid. Isik registreeritakse piiratud maksukohustuslasena tagasiulatuvalt alates registreerimiskohustuse tekkimise päevast.

Maksukohustuslasena registreerimata isik võib end piiratud maksukohustuslasena registreerida ka enne registreerimiskohustuse tekkimist, esitades selleks maksu- ja tolliametile avalduse (KMS § 21 lg 4). Kui isik registreerib end piiratud maksukohustuslasena, saab ta võimaluse nullmääraga soetada kaupu ja teenuseid. Selleks tuleb müüjat või teenuse osutajat oma registreerimisnumbrist teavitada, mis võimaldab piiratud maksukohustuslasel saada kaubad ja teenused ilma käibemaksuta (müüja ei lisa kauba hinnale käibemaksu). Seega tekib piiratud maksukohustuslasel käibemaksu tasumise kohustus hiljem, mitte kauba soetamise või teenuse saamise hetkel, ning soetuse maksustamisel rakendub Eestis kehtiv maksumäär 22% või 9%.

Piiratud maksukohustuslase meelespea

Alates piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast peab isik täitma piiratud maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas (KMS § 25 lõikele 1):

• arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lõikes 12 sätestatule.
• piiratud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma (KMS § 3 lõikes 5) nimetatud toimingutelt, s.o
• kauba impordilt Eestisse (v.a maksuvaba import),
• kauba ühendusesiseselt soetamiselt (v.a maksuvaba soetus),
• kauba soetamiselt soetajana kolmnurktehingus,
• Eestis paigaldatava või kokkupandava kauba soetamiselt Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt teise liikmesriigi isikult,
• teenustelt, mis on saadud Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult,
• eelpool nimetamata kauba soetamiselt Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult;
• tasuma käibemaksu käibemaksuseadu seaduse § 38 sätestatud korras;
• säilitama dokumente ja pidama arvestust käibemaksuseaduse § 36 lõikes 3 sätestatu kohaselt;
• esitama käibedeklaratsioone üksnes juhul, kui ta on teinud maksustamisperioodil käibemaksuseaduse § 3 lõikes 5 nimetatud toiminguid (KMS § 27 lg 2 p 2).

Piiratud maksukohustuslasel tekib deklareeritud kauba soetamiselt ja teenuste saamiselt reaalne käibemaksukohustus, sest puudub õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks (KMS § 25 lg 1).

Kui piiratud maksukohustuslane on registreeritud KMS § 10 lõikes 5 nimetatud teenuste saamisel ning tema ühendusesiseselt soetatud kaupade piirmäär ületab aasta algusest arvates 10 000 eurot, siis peab piiratud maksukohustuslane nimetatud piirmäära ületamisest arvates kolme tööpäeva jooksul kirjalikult teavitama maksuhaldurit kauba ühendusesisese soetamise piirmäära ületamisest (KMS § 25 lg 2).

Kui isik on registreeritud piiratud maksukohustuslaseks teenuste saamise tõttu, ei ole ta koheselt kohustatud käibemaksu maksma kauba ühendusesiseselt soetamiselt. Käibemaksu kauba soetamiselt peab piiratud maksukohustuslane maksma alles siis, kui ta soetab aktsiisikaupa või uue transpordivahendi ja kui muu kauba soetamise piirmäär 10 000 eurot on ületatud. Soovi korral võib ta seda teha ka varem, teavitades sellest kirjalikult maksuhaldurit. Kui isik registreerib end piiratud maksukohustuslaseks kauba ühendusesisese soetamise piirmäära ületamise tõttu ja saab seejärel maksustamisele kuuluvaid teenuseid, on ta kohustatud tasuma käibemaksu ka saadud teenustelt, kuna teenuste saamise puhul maksuvaba piirmäär puudub.

Kui isik on registreeritud piiratud maksukohustuslasena üksnes teenuste saamise osas, siis tal puudub õigus kaupade soetamisel kasutada oma piiratud maksukohustuslasena registreerimise numbrit, mille alusel müüja rakendab nullmäära. Kui piiratud maksukohustuslane siiski annab müüjale oma registreerimisnumbri, käsitatakse seda kui sooviavaldust hakata kaupade soetuselt käibemaksu maksma Eestis ning tal tekib kohustus deklareerida kaupade ühendusesisene soetamine oma käibedeklaratsioonil ning tasuda sellelt käibemaks (KMS § 25 lg 3)

Deklareerimise ja käibemaksu tasumise kohustus ei teki mitte ainult selle tehingu osas, mille puhul isik oma registreerimisnumbrit kasutas, vaid alates sellest tehingust on ta kohustatud tasuma käibemaksu kõigilt kauba ühendusesisestelt soetamistelt, sest teda loetakse sellest tehingust alates registreerituks ka kaupade ühendusesisese soetamise osas.

Piiratud maksukohustuslase registrist kustutamine

Kui piiratud maksukohustuslane registreeritakse maksukohustuslasena vastavalt käibemaksuseaduse § 20-le, kustutatakse ta registrist piiratud maksukohustuslasena (KMS § 23 lg 1) ning talle laienevad kõik maksukohustuslase õigused ja kohustused.

Piiratud maksukohustuslane võib teatud tingimustel end lasta maksukohustuslaste registrist avalduse alusel piiratud maksukohustuslasena kustutada. Enne kustutamist peab piiratud maksukohustuslane olema maksukohustuslaste registris registreeritud vähemalt kaks aastat. Eelduseks on see, et tema ühendusesiseselt soetatud kauba koguväärtus ei ole viimasel kalendriaastal ületanud ega ületa tema arvestuste kohaselt ka jooksval kalendriaastal kauba ühendusesisese soetamise piirmäära 10 000 eurot (KMS § 23 lg 2).

Kuna piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus tekib ka välisriigi ettevõtjalt teatud teenuste saamisel, tuleks enne registrist kustutamise avalduse esitamist ka võimalikku teenuste ostmist silmas pidada. Vastasel juhul tekib isikul uuesti piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus kohe esimese vastava teenuse saamisel.

Maksuhaldur kustutab piiratud maksukohustuslase omal algatusel maksukohustuslaste registrist, kui tal on andmeid, et piiratud maksukohustuslane on lõpetanud Eestis oma tegevuse (KMS § 23 lg 3).

Enne registrist kustutamise otsustamist kontrollib maksuhaldur vajadusel piiratud maksukohustuslase majandustegevust. Piiratud maksukohustuslane kustutatakse piiratud maksukohustuslasena registrist maksuhalduri juhi otsuse alusel otsuses nimetatud kuupäeva seisuga (KMS § 23 lg 4).

Kui registrist kustutamise alus ei olnud registreerimine maksukohustuslasena, vabaneb isik registrist kustutamisel piiratud maksukohustuslase kohustustest, sealhulgas käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustusest, ning kaotab õiguse kasutada piiratud maksukohustuslasena registreerimise numbrit, et soetada kaupu teisest liikmesriigist müüja rakendatava nullmääraga.

Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks avalduse saab esitada e-teenuste keskkonnas e-MTA või e-äriregistris ning notari kaudu.

Maksukohustuslaste registreerimine ühe maksukohustuslasena ehk käibemaksugrupina

Käibemaksugrupina registreeritud isikutel on ühine käibemaksukohustuslasena registreerimise number, nad peavad ühist käibemaksuarvestust ning esitavad ühiseid käibedeklaratsioone vormil KMD, ühendusesisese käibe aruandeid vormil VD ning ühendusesisese käibe muutmise aruandeid vormil VDP.

Käibemaksugrupi liikmete omavahelisi tehinguid käibemaksuga ei maksustata, st omavahelistele arvetele käibemaksu ei lisata ning käibedeklaratsioonil neid tehinguid ei deklareerita. Käibemaksugrupi liikmete tehingud käibemaksugrupi väliste isikutega loetakse käibemaksugrupi tehinguteks ja maksustatakse üldpõhimõtete alusel.

Kõik käibemaksugrupi liikmed vastutavad solidaarselt käibemaksu tähtaegse tasumise eest. Samuti vastutavad kõik liikmed käibemaksugrupi registrist kustutamise korral solidaarselt käibemaksuvõla eest, mis on tekkinud perioodil, mil nad olid registreeritud käibemaksugrupina.

Rahandusministri 18. detsembri 2009. aasta määrus nr 69 “Käibemaksugrupi registreerimise kord, registreerimisavalduse vorm, registreerimise kohta tehtava maksuhalduri otsuse vorm ning käibemaksugrupi registrist kustutamise kord”.

Käibemaksuseadus § 26.

Kassapõhine käibemaksuarvestus

Kõik käibemaksukohustuslased võivad valida kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra, kui nende maksustatav käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega ületa jooksva kalendriaasta algusest arvates 200 000 eurot. Sellisel juhul peab maksukohustuslane arvestama käibemaksu kassapõhiselt ning põhivara võõrandamist ja kinnisasja juhuslikku kaubana võõrandamist ei võeta arvesse.

Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamine

Erikorra rakendamise soovist tuleb Maksu- ja Tolliametit teavitada kas käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse esitamisel või hiljemalt enne erikorra rakendamist käibemaksuarvestuse perioodil.

Erikorra rakendamise teatise saate esitada:

• e-Maksu-ja Tolliametis
• e-posti teel digitaalallkirjastatuna aadressile emta@emta.ee
• Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroos

Teatise esitamise õigus on käibemaksukohustuslase allkirjaõiguslikul või volitatud isikul.

Kui esitab volitatud isik, siis tuleb e-kirja manusesse lisada või teenindusbüroos esitada ka volitust tõendav dokument.

Käibemaksukohustuslasena registreerimise aja kindlaks määramine

Erikorra rakendamist sooviv isik peab käibemaksukohustuslasena registreerimiskohustuse piirmäära (40 000 eurot) arvestust kassapõhiselt. Tehingule, millega nimetatud piirmäär ületatakse, tuleb lisada käibemaks kogu tehingu ulatuses.

Näide: registreerimiskohustuse tekkimise piirmäära arvestus

Seega kassapõhise arvestuse korral ületas käive 40 000 eurot 1. mail (üldkorra rakendamisel 1. aprillil). Kõigile sama päeva (1. mai) arvetele peab maksukohustuslane lisama käibemaksu.

Mida toob kaasa käibemaksukohustuslasena registreerimine?

Käibemaksukohustuslasena on teil õigus maha arvata sisendkäibemaks, mis on tasutud kaupade ja teenuste eest, mis on ostetud maksustatava käibe tarbeks. Kui ettevõtlustegevust ei ole või kui kaubad ja teenused on soetatud maksuvaba käibe tarbeks, siis sisendkäibemaksu maha arvata ei saa.

Käibemaksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma käibemaksukohustuslase kohustusi, sealhulgas:

• lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu;
• arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma, mis tuleb tasuda riigieelarvesse maksustamisperioodile (üldjuhul kalendrikuu) järgneva kuu 20. kuupäevaks;
• esitama käibemaksuseaduse §-s 37 sätestatud nõuetele vastavaid arveid;
• säilitama dokumente, pidama arvestust;
• esitama iga kuu 20. kuupäevaks käibedeklaratsiooni (vorm KMD) ning 10. kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja tööstuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD). Ühendusesisese käibe aruande (vorm VD) esitamine (käibemaksukohustuslased, kes müüvad kaupu või osutavad teatud teenuseid teiste Euroopa Liidu riikide käibemaksukohustuslastele)

NB! Ostetud kaupadelt ja saadud teenustelt tasumisele kuuluvat käibemaksu (sisendkäibemaks) saab maha arvata vaid juhul, kui ostetud kaubad ja saadud teenused on soetatud maksustatava käibe tarbeks.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib ettevõtluses maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse eest täies ulatuses tasumisel. Osalise tasumise korral on õigus maha arvata sisendkäibemaks vastavalt tasutud summale. Kui ettevõtlustegevust ei ole või kui kaubad ja teenused on soetatud maksuvaba käibe tarbeks, siis sisendkäibemaksu maha arvata ei saa.

Ettevõtluse tõendamine enne registreerimist

Maksukohustuslasena registreerimise taotleja peab esitama maksu- ja tolliametile tõendid, mis kinnitavad, et ta tegeleb Eestis ettevõtlusega või kavatseb ettevõtluse alustada. Ettevõtlusega tegelemine hõlmab reaalset majandustegevust, samuti väljatöötatud äriplaani ja investeeringuid ettevõtluse alustamiseks, eellepinguid, lepinguid (sh rendi-, hanke-, tarne- ja töölepingud) ning planeeritavate tööde objekte jms.

Maksu- ja tolliametil on õigus nõuda isikult täiendavaid tõendeid või neid omal algatusel koguda. Tõend võib olla igasugune informatsioon, mis tõendab, et avalduse esitaja on antud tegevuskohas ettevõtlusega alustanud või seda planeerib. Näiteks võivad need olla eellepingud, lepingud (rendi-, hanke-, tarne-, töölepingud jne) ja projekteeritavad tööde objektid.

Kui isik ei suuda veenvalt tõestada, et ta tegeleb või kavatseb tegeleda ettevõtlusega Eestis, otsustab maksuhaldur registreerimistaotluse saamise päevast alates viie tööpäeva jooksul, et jätta isik registreerimata. See tähendab, et kui ettevõtlustegevust ei ole või kui seda ei ole piisavalt tõendatud, siis isik registreerimisele ei kuulu (KMS § 20 lg 4¹).

Kui ettevõtlusega tegelemine on tõestatud, registreeritakse isik maksukohustuslasena antud avalduse saamise päeval või soovi korral hilisemal kuupäeval.

Käibemaksukohustuslasena registreeritav isik peab tõendama ettevõtlustegevust või ettevõtluse alustamist nii vabatahtliku registreerimise kui ka registreerimiskohustuse tekkimisel seoses registreerimisega.

Registreeritud käibemaksukohustuslase tegevuse kontroll

Maksuhalduril on õigus kontrollida käibemaksukohustuslasena registreeritud isiku maksukohustuste täitmist.

Käibemaksuseadus annab maksu- ja tolliametile õiguse kustutada oma algatusel käibemaksukohustuslaste registrist isikud, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega.

Maksu- ja tolliametil on õigus nõuda maksukohustuslaselt täiendavaid tõendeid ettevõtlusega tegelemise kohta ning määrata maksukohustuslasele tähtaeg nende esitamiseks. Kui isik ei suuda tõendada ettevõtlusega tegelemist või kui maksuhalduril on piisavalt tõendeid selle kohta, et isikul puudub reaalne majandustegevus Eestis, kustutatakse maksu- ja tolliametil isik käibemaksukohustuslaste registrist.

Maksu- ja tolliametil on õigus kustutada käibemaksukohustuslaste registrist omal algatusel ka isikud, kes ei ole esitanud käibedeklaratsiooni viimase kuue järjestikuse maksustamisperioodi kohta. Enne kustutamisotsuse tegemist võtab maksuhaldur ühendust maksukohustuslasega, andes talle võimaluse täita oma kohustused tagantjärele ja seeläbi vältida registrist kustutamist.

Käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse esitamine

Avaldus tuleb esitada e-MTA keskonnas. Avalduse esitamise õigus on:

• juriidilise isiku allkirjaõiguslikul isikul,
• riigi-, valla- või linnaasutuse seaduslikul esindajal,
• füüsilisest isikust ettevõtjal, ja
• nende poolt volitatud isikul.

Ettevõtja käibemaksukohustuslaseks registreerimise (KMKR) avalduse saab esitada läbi e-äriregistri portaali osaühingu esmakandeavalduse osana.

Pääsuõigus avalduse esitamiseks

Avalduse esitajal e-MTAs peab olema pääsuõigus esitada “Käibemaksukohustuslasena registreerimise (KMKR) avaldusi”

Pääsuõiguse andmiseks peab volituste omaja sisenema e-MTAs esindaja rollis ja valima menüüpunkti “Seaded” → “Pääsuõigused” → “Esindajate pääsuõigused”. Pääsuõiguste administreerimis lehel tuleb sisestada kasutaja isikukood ja valida jaotisest “Üksikõigused” pääsuõigus “Käibemaksukohustuslasena registreerimise (KMKR) avalduste esitamine”.

Eraisikud saavad oma pääsuõigusi (e-MTA teenuste kasutamise õigusi) vaadata rubriigist “Minu pääsuõigused”, loobuda neist ja vajadusel delegeerida (kui see on delegeeritav) pääsuõiguse teisele isikule, et see isik saaks esindada nende huve e-MTAs.

Avalduse esitamine

Avalduse esitamiseks volitatud isikuna valige e-MTAs “Registrid ja päringud” → “Registreerimine” → “Käibemaksukohustuslaseks registreerimine” → “Uus avaldus”.

Registreerimise otsus

Maksu- ja tolliamet teeb registreerimise otsuse viie tööpäeva jooksul pärast avalduse kättesaamist.

Kui on vajalik lisadokumentide esitamine ettevõtluse alustamise või olemasolu tõendamiseks, võetakse ühendust viie tööpäeva jooksul kas telefoni või posti teel. Registreerimise otsus tehakse pärast dokumentide kättesaamist viie tööpäeva jooksul.

Registreerimisest teavitatakse elektronposti aadressil või lühisõnumiga mobiiltelefoni numbril ning registreerimisotsus laetakse üles e-MTAsse. Otsuse leiate nii rubriigist “Suhtlus” → “Dokumendid” kui ka rubriigist “Registrid ja päringud” → “Registreerimine” → “Käibemaksukohustuslaseks registreerimine”.

Registreerimata jätmise otsus

Kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust, siis maksu- ja tolliamet ei registreeri teda käibemaksukohustuslasena.

Samuti ei registreeri maksu- ja tolliamet isikut, kes ei esita tähtajaks nõutud lisadokumente.

Registreerimata jätmise otsus tehakse maksu- ja tolliametis viie tööpäeva jooksul pärast dokumentide kättesaamist või dokumentide esitamise tähtaja möödumist. Otsus laetakse üles e-MTAsse. Teade otsuse kättesaadavaks tegemise kohta saadetakse elektronposti aadressile või lühisõnumiga mobiiltelefoni numbrile. Otsuse leiate e-MTAs nii rubriigist “Suhtlus” → “Dokumendid” kui ka rubriigist “Registrid ja päringud” → “Registreerimine” → “Käibemaksukohustuslaseks registreerimine”.

Maksu- ja tolliameti teenindusbüroos avalduse esitamise õigus on:

• juriidilise isiku allkirjaõiguslikul isikul,
• riigi-, valla- või linnaasutuse esindajal,
• füüsilisest isikust ettevõtjal,
• volitatud isikul.

Arvutis täidetavad avalduste vormid:

• Käibemaksukohustuslasena registreerimise avaldus
• Piiratud maksukohustuslasena registreerimise avaldus
• Käibemaksugrupina registreerimise avaldus
• Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamise teatis
• Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorrast loobumise teatis
• Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise avaldus
• Piiratud käibemaksukohustuslase registrist kustutamise avaldus

Avalduste vormid on kättesaadavad ka teenindusbüroodes.

Esitage teenindajale

• avaldus,
• isikut tõendav dokument,
• volitust tõendav dokument.

Registreerimise otsus

Maksu- ja tolliamet teeb registreerimise otsuse viie tööpäeva jooksul pärast avalduse kättesaamist.

Kui vajame registreerimiseks ettevõtluse alustamist või selle olemasolu tõendavaid lisadokumente, siis võtame viie tööpäeva jooksul kas telefoni või posti teel ühendust. Sellisel juhul teeme registreerimise otsuse viie tööpäeva jooksul pärast dokumentide kättesaamist.

Registreerimisest teavitame elektronposti aadressil või lühisõnumiga mobiiltelefoni numbril ning registreerimisotsuse laadime üles e-MTAsse. Otsuse leiate e-MTAs nii rubriigis “Suhtlus” → “Dokumendid” kui ka rubriigis “Registrid ja päringud” → “Registreerimine” → “Käibemaksukohustuslaseks registreerimine”.

Registreerimata jätmise otsus

Kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust, siis maksu- ja tolliamet ei registreeri teda käibemaksukohustuslasena.

Samuti ei registreeri maksu- ja tolliamet isikut, kes ei ole esitanud tähtajaks nõutud lisadokumente.

Registreerimata jätmise otsuse teeb maksu- ja tolliamet viie tööpäeva jooksul pärast dokumentide kättesaamist või dokumentide esitamise tähtaja möödumist.

Otsus laetakse üles e-MTAsse ning teavitame sellest elektronposti aadressil või lühisõnumiga mobiiltelefoni numbril. Otsuse leiate e-MTAs nii rubriigis “Suhtlus” → “Dokumendid” kui ka rubriigis “Registrid ja päringud” → “Registreerimine” → “Käibemaksukohustuslaseks registreerimine”.