Erikordade OSS ja IOSS korduma kippuvad küsimused

Kui 2021. aastal teostatakse ühendusesisest kaugmüüki enne 1. juulit ja täitub ostja liikmesriigi kehtiv piirmäär, kas siis tuleb ikkagi kauba sihtkoha liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks registreeruda, hoolimata sellest, et alates 1. juulist 2021 kehtib OSS erikord? Kui enne 2020. aasta lõppu ei saavutatud kaugmüügi piirmäära, kas siis 1. jaanuaril 2021 algab piirmäära arvestamine uuesti nullist?

Jah, kuni 30. juunini 2021 kehtivad vanad reeglid ja kui kalendriaasta lõpuks ei ole kaugmüügi piirmäär kauba sihtkoha liikmesriigis ületatud, algab piirmäära arvestus järgmise aasta 1. jaanuarist uuesti nullist.

Millal on viimane kuupäev avalduse esitamiseks, et liituda OSS või IOSS erikorraga 1. juulist 2021?

OSS erikorraga liitumiseks 1. Juulist on viimane avalduse esitamise päev on 10. August (käibemaksuseaduse § 43 lg 9). Avaldusel tuleb täita väli “Esimese tehingu kuupäev” ja märkida sinna 1. juuli.

IOSS erikorda saab (vastavalt seaduse § 431 lõige 10) kohaldada alates päevast, mil erikorda rakendava isiku või vahendaja registreerimisnumber on väljastatud vastavalt samas paragrahvis nimetatud maksukohustuslasele. Üldjuhul antakse IOSS erikorra rakendamise number välja samal päeval pärast avalduse esitamist erikorraga liitumiseks.

Kas OSS erikorraga deklareeritud käibed tuleb kajastada ka vormil KMD ning kas OSS erikorra kasutaja saab Eestis kauba ostmisel endiselt sisendkäibemaksu tavalises korras maha arvata?

OSS erikorra käibed deklareeritakse ainult spetsiaalsel OSS deklaratsioonil, kuid kauba soetamisel saab sisendkäibemaksu endiselt maha arvata vormil KMD tavalises korras.

Kui ettevõte praegu kasutab MOSS erikorda, siis kas see asendub uue OSS erikorraga automaatselt?

Jah. MOSS erikorra kasutajatel pole vaja OSS erikorraga liitumiseks avaldust esitada. Kui ettevõte soovib aga hakata kasutama IOSS erikorda, tuleb MOSS erikorra kasutajatel selleks esitada uus avaldus.

Kas rakendades OSS erikorda, on võimalik Eestis deklareerida ka sellised ühendusesisesed kauba kaugmüügid, kus kaup lähetamise ajal ei asu Eestis? Näiteks, kaup asub Saksamaal laos ja müüakse sealt Prantsusmaale eraisikule, Eestis registreeritud ettevõte müüb kaupu Lätist teistesse EL liikmesriikidesse, mis ei ole maksukohustuslased, või Eesti ettevõte ostab kauba Itaalia tehase käest ning tehase poolt saadetakse kaup otse Saksamaa eraisikule Saksamaal?

Jah. OSS erikorra kasutajaks saab Euroopa Liidu liikmesriigi maksukohustuslane registreeruda ainult oma asukoha liikmesriigis (näiteks Eesti maksukohustuslane registreerub Eestis), saab OSS erikorda kasutades deklareerida ka sellised kauba kaugmüügid, kus kaup lähetatakse ostjale mõnest teisest liikmesriigist.

Kas OSS erikorra kasutamiseks peab Eesti ettevõte olema Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud?

Jah. Ilma käibemaksukohustuslaseks registreerimata ei saa OSS erikorda kasutada. Eestis registreeritud ettevõte ei saa end registreerida OSS erikorra kasutajaks üheski teises liikmesriigis, kus tal on käibemaksunumber.

Mida teha, kui OSS Liidu erikorra avalduse täitmise ajal ei ole avalduse esitajal teada kõikide kaupade lähetamise riikide algpunktide aadresse?

Aadressi väljale võib lisada, et hetkel ei ole aadress teada. Kui erikorra kasutaja on aadressi info kätte saanud, siis saab avaldust jooksvalt muuta ja aadressiinfo lisada.

 Kui Eesti ettevõte müüb oma kauba näiteks Austria eraisikule Austrias asuvast laost või Eesti ettevõtte tellimusel Itaalia tehas saadab kauba otse Itaalia eraisikule, kas sellise müügi saab deklareerida OSS erikorra kaudu Eestis ja kas saab Austrias või Itaalias kauba soetamisel makstud sisendkäibemaksu maha arvata?

Ei, sest see ei ole ühendusesisene kaugmüük, vaid Austria või Itaalia siseriiklik käive, mis ei kuulu OSS erikorra alla ning tuleb deklareerida ja maksustada vastavalt Austria või Itaalia kohalikele käibemaksureeglitele. Teises liikmesriigis kauba ostmisel makstud kohalikku käibemaksu ei saa Eestis sisendkäibemaksuna maha arvata. Selle saab maha arvata vastavas liikmesriigis esitatavas tavalises käibedeklaratsioonis, kui Eesti ettevõttel on selles liikmesriigis käibemaksunumber. Kui Eesti ettevõttel ei ole vastavas liikmesriigis käibemaksunumbrit, saab taotleda selle käibemaksu tagastamist Euroopa Liidu piiriülese käibemaksu tagastamise süsteemi VAT Refund kaudu.

Kui mittekäibemaksukohuslane ostab kauba Eestist ja teatab, et tema peamine elukoht on Euroopa Liidu välises riigis (näiteks Ühendkuningriigis Londonis, Norras Oslos), kuid tellitud kaubad palub saata Rootsi Stockholmi aadressile, mismoodi koostada arve? Kas võib arvestada käibemaksu õige liikmesriigi maksumääraga pärast kauba müüki/mahalaadimist? Kuidas määrata ostja asukohta, kas piisab tarne sihtkoha määramisest?

Kui kaup saadetakse Rootsi, siis hoolimata sellest, et ostja elab Euroopa Liidu välises riigis, tegemist on ühendusesisese kaugmüügiga Eestist Rootsi.

Kaugmüügi korral peab kauba ostjale esitataval arvel alati näitama kauba hinnale lisanduvat käibemaksu, mis kehtib sihtkoha liikmesriigis (sel juhul Rootsis). Kui müüja on liitunud OSS erikorraga, saab müügi deklareerida selle kaudu. Müüja peab juba kaupa tellides ostjale esitataval arvel näitama ja temalt sisse nõudma selle riigi käibemaksu, kuhu kaup transporditakse.

Teenuste puhul tekib käive enamasti teenuse tegeliku osutamise riigis, sõltumata sellest, millise riigi mittemaksukohustuslane on ostja.

Eesti ettevõte teostab juba praegu ühendusesiseseid kaugmüüke ja on registreeritud käibemaksukohustuslasena liikmesriikides, kuhu kaubad eraisikutele saadetakse. Kui ettevõte soovib edaspidi kasutada OSS erikorda, kas siis peaks kaupade sihtkoha liikmesriikides käibemaksukohustuslasena registreerimise (VAT) numbrist loobuma? Probleemiks on, et ettevõte teostab ühendusesiseseid kaugmüüke ka Amazoni platvormi kaudu ja Amazon nõuab kauba sihtkoha liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks olemist – kas see tähendab, et Eesti ettevõte ei saagi kasutada OSS erikorda?

Eesti ettevõttel on võimalik kasutada OSS erikorda ühendusesisese kaugmüügi deklareerimiseks liikmesriigis, kuhu kaup lähetatakse, ilma et see eeldaks kauba sihtkohariigis käibemaksukohustuslaseks registreerimist. Sellise kaugmüügi deklareerimiseks OSS erikorra kaudu ei pea Eesti ettevõte loobuma kauba sihtkohariigis kehtivast käibemaksukohustuslase numbrist.

OSS erikorra kaudu ei saa deklareerida müüki, kus kaup toimetatakse ostjale samas liikmesriigis asuvast laost. Selline müügitehing tuleb endiselt deklareerida ostja liikmesriigi siseriikliku käibena vastavas tavalises käibedeklaratsioonis.

Erandina võib OSS erikorra kaudu deklareerida siseriikliku müügitehingu e-poe kaudu, kui e-pood toimib eeldatava tarnijana ja müüb Euroopa Liidu välise riigi ettevõtjale, kellel Euroopa Liidus puudub püsiv tegevuskoht, oma Euroopa Liidu liikmesriigis asuva kauba samas liikmesriigis mittemaksukohustuslasest ostjale. Sel juhul loetakse e-pood kauba soetajaks ja lõpptarbijale edasimüüjaks ning ta saab sellise siseriikliku edasimüügi deklareerida OSS erikorra kaudu.

Kui Eesti ettevõttel praegu juba on mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis kaugmüügi tõttu käibemaksunumber, siis kas nendesse liikmesriikidesse tohib deklareerida kaugmüügid otse (see tähendab, kohalikus käibedeklaratsioonis) ja kaugmüügid teistesse liikmesriikidesse OSS erikorra kaudu? Kas kindlasti peab liituma OSS erikorraga või võib jätkata deklareerimist ostja liikmesriikides? Kuidas tuleb deklareerida Saksamaal asuva Amazoni lao kaudu teostatud kaugmüügid?

Tuleb valida, kas kasutada OSS erikorda ja deklareerida kõik ühendusesisesed kaugmüügid kõigisse liikmesriikidesse (käibemaksunumbri olemasolu sihtkoha liikmesriigis ei ole takistuseks OSS erikorra kaudu kaugmügi deklareerimisel) või deklareerida kõik kaugmüügid tavapärasel viisil kauba sihtkoha liikmesriikides – ei saa deklareerida osa kaugmüüke OSS erikorra alusel ja osa kaugmüüke tavapärasel viisil.

OSS erikord on vabatahtlik, sellega ei pea liituma, võib jätkata ostja liikmesriigis deklareerimist.

Eestis asutatud ettevõte saab liituda OSS erikorraga ainult Eestis (ainult oma asukoha liikmesriigis saab ettevõtja OSS erikorraga liituda), kuid ka teistest liikmesriikidest teostatud kaugmüügid saab ta deklareerida Eestis esitataval OSS deklaratsioonil.

Mis juhtub, kui kaup müüakse veebipoe kaudu mõnest teisest liikmesriigist eratarbijale Eestisse?

Kui müüjaks on Eesti ettevõtja, kes kasutab OSS erikorda, deklareerib ta ka sellise ühendusesisese kaugmüügi Eestis esitataval OSS deklaratsioonil.

Kui müüjaks on teise Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtja, peab ta kas registreeruma käibemaksukohustuslaseks Eestis või deklareerima sellise kaugmüügi OSS erikorra kaudu oma liikmesriigis.

Kas kauba müük Ühendkuningriiki eraisikutele on nüüd eksport ja see ei kuulu OSS erikorra alla? Kas kauba müüki eraisikutele Venemaale või Norrasse saab deklareerida OSS erikorra kaudu?

Kui müüja saadab kauba eraisikule Euroopa Liidu välisriiki, sealhulgas Ühendkuningriiki, on see maksustatud 0% käibemaksuga eksport ja see ei kuulu OSS erikorra alla. Erandiks on kauba müük Põhja-Iirimaale mittemaksukohustuslastele, mis on endiselt ühendusesisene kaugmüük.

Kas OSS deklaratsiooni täites tuleb ise märkida iga riigi käibemaksumäär(ad) ja seega on vaja teada kõigi nende liikmesriikide käibemaksumäärasid, kuhu kaupa müüakse või teenust osutatakse, et ostjatele korrektsed arved esitada? Kas on kusagil ka ühine andmebaas liikmesriikide käibemaksumäärade kohta? Või on OSS deklaratsioonis juba käibemaksumäärad märgitud iga riigi kohta?

OSS deklaratsioonil on ette antud liikmesriikide maksumäärad, kuid vajadusel saab erikorra kasutaja neid deklaratsiooni täites muuta. Oluline on, et kauba müüja või teenuse osutaja peab juba müügi hetkel teadma tarbimisriigi (käibe tekkimise liikmesriigi) maksumäära ning maksustama tehingu vastava käibemaksumääraga. Euroopa Liidu liikmesriikide käibemaksumäärasid saab kontrollida Euroopa Komisjoni kodulehelt ning ka maksu- ja tolliameti veebilehel on selleks vastav link.

Kas transpordikulu kauba ühendusesisese kaugmüügi korral kuulub maksustatavasse väärtusesse ja ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügil ei kuulu kauba tegelikku väärtusesse?

Üldreeglina kuulub transpordikulu nii ühendusesisese kaugmüügi korral kui ka ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügil kauba maksustatavasse väärtusse.

Ühendusesisese kaugmüügi korral määratakse kauba maksustatav väärtus vastavalt käibemaksuseaduse § 12 lõikele 1, mis tähendab, et transpordikulu on kauba maksustatava väärtuse hulgas, kui ei esitata transporditeenuse kohta eraldi arvet.

Kui ühendusevälisest riigist imporditud kauba transpordi- ja kindlustuskulud sisalduvad kauba hinnas ja ostjale nende kohta eraldi arvet ei esitata, on transpordi- ja kindlustuskulud ka ühendusevälisest riigist imporditud kauba tegeliku väärtuse üks osa. Ainult juhul, kui transporditeenuse ja kindlustuskulude kohta esitatakse eraldi arve, ei sisalda ühendusevälisest riigist imporditud kauba tegelik väärtus transpordi- ja kindlustuskulusid.

Kui osutatakse raamatupidamisteenust Eestist Soome mittemaksukohustuslasele või Läti mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule elektroonilist teenust (näiteks äpi kasutamisega seotud teenust), kas see kuulub OSS erikorra alla?

Üldjuhul ei osutata raamatupidamisteenust tavalisele eraisikule, kes ei ole ettevõtja. Raamatupidamisteenus ja elektrooniliselt osutatav teenus kuuluvad käibemaksuseaduse § 10 lõikes 5 loetletud mittemateriaalsete teenuste hulka. Kui sellist teenust saab ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik, tekib tal teenuse saamisel oma liikmesriigis (nt Soomes või Lätis) kohustus arvestada ja maksta käibemaksu, isegi kui ta teenuse saamise hetkel ei ole oma liikmesriigis käibemaksukohustuslane. Eesti ettevõte deklareerib sellise teenuse tavalisel käibedeklaratsioonil 0% määraga käibena. Sellisel juhul teenust ei deklareerita OSS deklaratsioonil.

Kui raamatupidamisteenus siiski osutatakse ettevõtlusega mittetegelevale teise liikmesriigi isikule, siis erinevalt elektroonilisest teenusest käibemaksu käive tekib Eestis ja sellele lisatakse Eesti 22% määraga käibemaks ja teenust ei deklareerita OSS erikorra kaudu.

Kas projekteerimisteenus teise liikmesriiki kuulub OSS erikorra alla?

Jah, kui see on suunatud teise Euroopa Liidu liikmesriigi mittemaksukohustuslasele ning ehitatakse kinnisvara, mis asub tulevikus mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, mitte Eestis.

Kaupa veetakse marsruudil Eesti-Rootsi-Soome-Eesti. Teekonnal võetakse peale kaupu igast riigist. Kas Soome sisene vedu mittekohustuslasele kuulub OSS erikorra alla sellel veoringil?

Jah – kaubaveo Soomes Soome eraisiku tellimusel saab panna OSS erikorra alla.

Kas OSS erikord rakendub ka Bolti, Wolti, Uberi teenustele?

OSS erikorda saab rakendada mittemaksukohustuslasele osutatud reisijateveo või kaubaveo teenusele, kui käive tekib liikmesriigis, kus erikorra kasutajal ei ole püsivat tegevuskohta.

Käibemaksukohustuslane jätkab kasutatud kaupade müümist, kasutades käibemaksuseaduse § 41 järgi kehtestatud marginaalipõhist käibemaksu erikorda. Osad müüdavad kaubad imporditakse Euroopa Liidust väljastpoolt. Kas pärast 1. juulit 2021 saab müüja jätkuvalt kasutada marginaalipõhist käibemaksu arvestamise erikorda ja deklareerida käibemaksu Eestis selle alusel, või kohaldatakse IOSS erikorra reegleid, kui ostjaks on mittemaksukohustuslane?

Kõigil juhtudel, kus on võimalik kohaldada käibemaksuseaduse §-s 41 sätestatud erikorda, toimub ka pärast 1. juulit 2021 kaupade edasimüügi maksustamine selle erikorra kohaselt ning OSS või IOSS erikorda ei rakendata.

Kus saab näha EU-tähisega registreerimisnumbrite registrit?

Maksumaksja seda ei näe, see ei ole avalik info. Müüja erikorra kasutamise registreerimisnumbri saamiseks peab ostja pöörduma müüja enda poole.

Kui veebipoe kaudu müüakse eraisikutele nii Euroopa Liidu päritoluga kui ka imporditud kaupa, siis kumba erikorda tuleb rakendada? Või tuleb rakendada mõlemat?

Kui ettevõte opereerib e-poe kaudu nii ühendusesisese kaugmüügi kui ka ühendusevälistest riikidest imporditud kaupade kaugmüügiga ning täidab mõlema erikorra rakendamise tingimused, võib ta soovi korral registreeruda nii OSS kui ka IOSS erikorra kasutajaks (mõlema erikorra kasutamine on vabatahtlik).

Kui äriühing on käibemaksukohustuslane ja soetab kaupu teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest, kas siis tekib ka mingi erikorraga liitumise vajadus?

Käibemaksukohustuslasel teistest liikmesriikidest kauba soetamisel erikorraga liitumise vajadust ei teki. Teise liikmesriigi käibemaksukohustuslaselt kauba soetamine ja selle toimetamine teisest liikmesriigist Eestisse on endiselt Eestis pöördmaksustamisele kuuluv ühendusesisene soetamine. Müüja jaoks tähendab see oma liikmesriigis 0% käibemaksumääraga ühendusesisest käivet, mitte seda, et müüja peaks lisama müügihinnale oma riigi käibemaksu.

Kas IOSS deklaratsioonid tekivad automaatselt tollideklaratsioonidest?

Ei, need tuleb eraldi esitada.

Kui IOSS erikorda rakendada, kas siis impordideklaratsiooni pole enam vaja ja käibemaks arvestatakse ainult müügihinnalt?

Tollideklaratsioon tuleb ikka esitada, aga IOSS registreerimisnumbri märkimisel tollideklaratsioonile ei pea importimisel tollis käibemaksu maksma ja käibemaks arvestatakse tõesti ainult müügihinnalt.

Mis toimub, kui kaup asub Euroopa Liidu välises riigis ja kauba valdaja müüb kauba sealt otse Euroopa Liidus asuvale eraisikust tarbijale?

Kolm erinevat võimalust:

• müüja, Euroopa Liidu välise riigi ettevõtja, registreerub vahendaja kaudu IOSS erikorra kasutajaks, kui IOSS erikorra rakendamise tingimused on täidetud. Ostja maksab käibemaksu ostu sooritamise hetkel müüjale ja impordil käibemaksu ei tasuta;
• isik, kes esitab kaubad tollile kaudse vahendajana ostja eest (kullerfirma, postioperaator, tolliagent), rakendab käibemaksuseaduse §-s 43² sätestatud erikorda – ostja tasub käibemaksu isikule, kes kaubad sisse deklareeris ja ise ei pea tollivormistusega tegelema;
• ostja tasub ise kaupade eest tollis käibemaksu ja vormistab tollideklaratsiooni.

Kui kaup väärtusega alla 150 euro imporditakse Eestisse ja saadetakse Eesti tollilaost mõnda teise Euroopa Liidu riiki lõpptarbijale – kas siis IOSS erikorraga liitudes lisatakse iga saadetise hinnale käibemaks, ostja seda oma riigi tollis maksma ei pea ja ettevõte deklareerib IOSS erikorra kaudu kolmandast riigist imporditud kauba kaugmüügi? Millises riigis, kui see on Rootsi maksukohustuslane?

Kui kaubad on paigutatud tollilattu enne kliendile müümist, siis IOSS erikorra kasutamine ei ole võimalik. IOSS erikorra rakendamiseks peab kaup jõudma Euroopa Liidu välisest riigist otse lõpptarbijani.

Kui kaup viiakse tollilaost välja, tuleb tasuda impordi käibemaks tollilao asukoha liikmesriigis.

Kui kaup on juba vabas ringluses, saab kasutada OSS erikorda. Rootsi ettevõte saab OSS erikorda kasutada ainult oma asukohariigis Rootsis.

Kas OSS või IOSS deklaratsiooni parandatakse alati jooksva perioodi deklaratsiooniga – nii siis, kui avastatakse viga samal aastal (näiteks septembri IOSS deklaratsioonis tehtud viga avastatakse detsembris) kui ka siis, kui aasta vahetub? Näiteks tuleb novembri deklaratsioonis tehtud viga välja jaanuaris.

Jah.

Kas OSS või IOSS deklaratsiooni parandamine toob kaasa maksuvõla koos intressidega?

Eestis elektrooniline rakendus intressi ei arvuta, kuid selle võib sisse nõuda tarbimisriigi (käibe tekkimise liikmesriigi) maksuhaldur vastavalt selle liikmesriigi maksureeglitele.

Kui maksu- ja tolliamet lõpetab ise erikorra kasutamise, kas saab ettevõtja erikorraga hõlmatud tehingu teostamisel kohe järgmisest kuust uuesti erikorra kasutajaks registreerimise avalduse esitada või on mingi periood, mille jooksul uuesti registreerida ei saa?

Maksuhaldur lõpetab tavaliselt erikorra kasutamise, kui isik on korduvalt rikkunud erikorra kasutamise tingimusi (vastavalt käibemaksuseaduse § 43 lõikele 21 ja § 431 lõikele 24). Sellisel juhul ei ole isikul õigust erikorda rakendada kahe aasta jooksul alates registrist kustutamise otsuse jõustumise kuust.

Kas kauba valdajal tekib alati 0% määraga käive, kui ta müüb kaupa lõpptarbijale veebipoe kaudu?

Eestis võib kauba valdajal tekkida 0% käibemaksumääraga käive juhul, kui ta on Euroopa Liidu välise riigi ettevõtja, kes müüb oma Eestis asuva kauba Eestis asuvale mittemaksukohustuslasest lõpptarbijale läbi veebipoe ning veebipood kvalifitseerub eeldatavaks tarnijaks.

Kuidas arvestab OSS või IOSS erikorra kasutaja kauba või teenuse käibe tekkimise aega?

IOSS erikorra kasutaja loetakse ühendusevälisest riigist imporditud kauba käibe tekkimise hetkeks (IOSS erikorra kohaselt toimub see siis, kui veebipood, kes on nn eeldatav tarnija ja kasutab IOSS-i, saab kauba eest tasumisel või tasumiskohustuse kinnituse või makse autoriseerimise teate).

OSS erikorra kasutaja arvestab käibe tekkimist vastavalt tavalistele reeglitele.

Kuidas toimub käibemaksuga maksustamine, kui veebipood ei kvalifitseeru eeldatavaks tarnijaks – kui tellitud kaup on Euroopa Liidu päritolu või selle väärtus ületab 150 eurot ühendusevälisest riigist imporditud kauba puhul?

Kui veebipood ei kvalifitseeru eeldatavaks tarnijaks küsimuses esitatud põhjustel, siis kauba müüjad peavad ise deklareerima oma käibed ja saama vajaliku teabe ostjate ja liikmesriikide kohta, kuhu kaubad müüdi, et õigesti rakendada käibemaksu määrasid. Veebipood maksustab ja deklareerib sel juhul ainult teenused, mida ta osutab kauba müüjatele.

Samuti tuleb arvestada, et ühendusevälisest riigist imporditud kauba puhul ei ole käibemaksust vabastust, kui selle väärtus ületab 150 eurot. Importimisel Euroopa Liitu makstakse käibemaks vastavalt selle liikmesriigi kehtivatele määradele, kuhu kaup imporditakse.

Kui Eesti ettevõte ei ole käibemaksukohustuslane ja teeb aastas vähem kui 10 000 euro eest ühendusesiseseid kaugmüüke. Kas ta siis ei pea end käibemaksukohustuslasena registreerima ja ei pea kaugmüügil kauba müügihinnale käibemaksu lisama?

Kui Eesti ettevõttel on täidetud käibemaksuseaduse § 101 lõikes 7 sätestatud tingimused (muuhulgas ei ole tal üheski teises liikmesriigis peale Eesti asukohta ega püsivat tegevuskohta) ning ta ei soovi liituda OSS erikorraga, siis:

Kui tema teiste liikmesriikide mittemaksukohustuslastele osutatavate digiteenuste ja Eestist teostatavate ühendusesiseste kaugmüükide summaarne käive kõigis liikmesriikides kokku ei ületa kalendriaastas 10 000 euro piirmäära, ei pea ettevõte end ei Eestis ega üheski sihtkoha liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreerima. Samuti ei pea ta lisama kaugmüügil kauba hinnale ei Eesti ega sihtkoha liikmesriigi käibemaksu.

Kui Eesti ettevõttel ei ole küll teises liikmesriigis püsivat tegevuskohta, kuid tal on ladu, mille kaudu ta müüb kaupu kas ainult sama liikmesriigi eraisikutele või lisaks ka ühendusesisese kaugmüügina teistesse liikmesriikidesse ning ta ei soovi OSS erikorraga liituda, siis Eestis käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustust ei ole. Kuid teises liikmesriigis asuvast laost mittemaksukohustuslastele müüdud kaubad tuleb maksustada ostja asukoha liikmesriigi käibemaksuga.

Kui 10 000 euro piirmäära rakendamise tingimused ei ole täidetud (nt on püsiv tegevuskoht mõnes teises liikmesriigis) ja ettevõte ei soovi OSS erikorraga liituda, siis peab ta end käibemaksukohustuslaseks võtma sihtkoha liikmesriigis. Kõik kaugmüügid tuleb maksustada sihtkoha liikmesriigi maksumääraga ja käibemaks tuleb maksta otse sihtkoha liikmesriiki.

Kui ettevõte soovib liituda OSS erikorraga, peab ta kõigepealt registreerima end Eestis käibemaksukohustuslaseks.

Kui ettevõte liitub erikorraga alates 1. juulist 2021, kuid alles augustis 2021 saab 10 000 euro piirmäär täis, siis kas kuni 10 000 euro piirmäära täitumiseni tuleks hinnale lisada Eesti 22% määraga käibemaks?

Ettevõte võib soovi korral kuni 10 000 euro piirmäära täitumiseni maksustada ühendusesisesed kaugmüügid ja teiste liikmesriikide mittemaksukohustuslastele osutatavad digiteenused Eestis 22% käibemaksumääraga. Alates 10 000 euro piiri ületamise päevast tuleb rakendada sihtkoha liikmesriikide käibemaksumäärasid. Sel juhul eeldusel, et ettevõte ei liitu OSS erikorraga kuni 10 000 euro piirmäära täitumiseni. Kui ettevõte on OSS erikorraga liitunud alates 1. juulist, tuleb kõik kaugmüügid ja mittemaksukohustuslastele osutatavad digiteenused maksustada sihtkoha liikmesriigi käibemaksumääraga ja deklareerida OSS erikorra kaudu alates 1. juulist, olenemata sellest, et 10 000 euro piirmäär ei ole veel ületatud.

Kui ettevõte on liitunud OSS erikorraga, kas siis igal uuel kalendriaastal kuni 10 000 euro piirmäära täitumiseni saab kaugmüügid maksustada Eesti käibemaksuga (22%) ning kui 10 000 euro piirmäär saab täis, siis alles tuleb hakata esitama OSS deklaratsioone?

Ei – kui ettevõte on juba liitunud OSS erikorraga, tuleb alates erikorraga liitumise päevast kõik ühendusesisesed kaugmüügid maksustada sihtkoha liikmesriigi käibemaksumääraga ja deklareerida OSS erikorra kaudu, sõltumata sellest, kas aasta algusest arvates on 10 000 euro piirmäär juba ületatud või mitte.

Kas 2021. aastal peetakse 10 000 euro piirmäära arvestust alates 1. juulist?

Selles küsimuses on olnud erinevaid seisukohti, kuid praeguseks on rahandusministeerium ja maksuhaldur jõudnud ühisele arusaamisele, et kuna nii Euroopa Liidu käibemaksudirektiivis kui ka Eesti käibemaksuseaduses puudub selline üleminekusäte, tuleb 10 000 euro piirmäära täitumist alati arvestada aasta algusest (1. jaanuarist), sealhulgas ka 2021.

Kui õigesti aru saan, siis 10 000 euro piirmäär kehtib Eestis. Kui teenuse osutamise riigis on piirmäär väiksem kui Eestis, kuidas siis arvestus käib?

10 000 euro piirmäär kehtib kõigis liikmesriikides ühtmoodi, see on sätestatud Euroopa Liidu direktiiviga.

Kui mittemaksukohustuslasel, kes teostab ühendusesiseseid kaugmüüke, täitub 10 000 euro piirmäär, kas ta peab end Eestis käibemaksukohustuslasena registreerima?

Ta peab end Eestis käibemaksukohustuslasena registreerima siis, kui soovib liituda OSS erikorraga, sest erikorraga saab liituda ainult käibemaksukohustuslane. OSS erikord on vabatahtlik, võib ka sellega mitte liituda ja end Eestis käibemaksukohustuslaseks mitte registreerida ning maksta käibemaksu otse kaupade sihtkoha liikmesriikides.

Kas erikorra deklaratsioon tuleb esitada ka siis, kui maksustamisperioodil tehinguid ei toimunud?

Kui erikorra kasutaja ei tee ühtegi erikorraga hõlmatud tehingut maksustamisperioodi jooksul ja tal ei ole vaja teha parandusi eelmiste perioodide deklaratsioonide kohta, siis esitatakse nullsummaline deklaratsioon. (Rakendusmääruse 2019/2026 artikkel 59a).

Kui deklaratsioon on esitatud (kinnitatud), aga selle esitamise ja tasumise tähtaeg pole veel saabunud ja ilmneb, et on eksitud tehingu summa/käibemaksu märkimisel, siis kas ja millal on võimalik seda deklaratsiooni parandada?

Juba kinnitatud deklaratsiooni ei saa muuta, isegi kui deklaratsiooni esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Parandusi saab teha järgmise perioodi deklaratsiooni paranduste sektsioonis. Oluline on meeles pidada, et ka ekslikult deklaratsioonil esitatud kohustus tuleb tasuda vastavalt deklareeritud summale. Seetõttu on oluline enne deklaratsiooni kinnitamist veenduda, et kõik andmed on õiged.

Kuidas saan ajatada e-kaubanduse ja teenuste käibedeklaratsioonist (OSS/IOSS) tekkivat maksuvõlga?

Kui maksuvõlg on Eesti riigile, saab selle ajatada, esitades taotluse Eesti maksuhaldurile. Kui maksuvõlg on teisele liikmesriigile, tuleb pöörduda ajatamistaotlusega otse vastava liikmesriigi poole.

Enne äriregistris lõpetamise taotluse esitamist tuleb maksu- ja tolliameti e-teenuste keskkonnas (e-MTA) lõpetada OSS/IOSS erikorra registreering ning esitada viimase maksustamisperioodi kohta deklaratsioon.