Alustavale ettevõtjale

Juhatuse liikme õigused, kohustused ja vastutus

Juhatus esindab ja juhib ettevõtet. See hõlmab nii juhtimisõigusi kui ka kohustust korraldada ettevõtte juhtimist ning vastutada selle tegevuse eest.

Juhatuse liikme õigused

Juhatuse liikmete peamised õigused on ettevõtte esindamine kõikide tehingute tegemisel, välja arvatud juhul, kui põhikirjas on sätestatud, et juhatuse liikmed peavad esindama ettevõtet mitmekesi või ühiselt. Juhatuse liikmel on õigus sõlmida lepinguid, osta, müüa, vahetada, omandada või võõrandada ettevõtte vara jne.
Juhatuse liikmetel on õigus anda töötajatele tööalaseid korraldusi ja sekkuda kõikidesse personalijuhtimise küsimustesse.

Juhatuse liikme kohustused

Juhatuse liikme kohustused on määratletud erinevates seadustes, kuid need võivad tuleneda ka ettevõtte ja juhatuse liikme vahel sõlmitud lepingust ning ettevõtte põhikirjast.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt peab juhatuse liige täitma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi hoolsalt ja olema ettevõttele lojaalne.
Äriseadustik nõuab, et osaühingu juhatuse liige korraldaks ettevõtte tegevust korralikult ja hoolsalt.
Kohtupraktikas on märgitud, et juhatuse liige peab olema hoolas, võtma vastu informeeritud otsuseid ja vältima põhjendamatute riskide võtmist ettevõtte jaoks.
Kui juhatuse liige ei tegutse sellise hoolsusega, nagu mõistlik inimene sarnastes tingimustes tegutseks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse. Seega on kohustatud juhatuse liige tegema kõik võimaliku, et saavutada ettevõttele parim tulemus.
Maksukorralduse seadus kehtestab juhatuse liikmele maksuvaldkonnas täiendava vastutuse, mille kohaselt peab juhatuse liige tagama ettevõtte maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.

Kokkuvõttes võib öelda, et seadused kohustavad juhatuse liiget olema põhjalikult informeeritud ettevõtte majandustegevusest ja finantsvahendite kasutamisest. Selle kohustuse eesmärk on kaitsta nii omanike kui ka võlausaldajate huve ning võimaldada järelevalveorganitel vajadusel kontrollida ettevõtte tegevuse seaduslikkust.

Seadus näeb juhatuse liikmele ette raamatupidamise ja arvepidamise korraldamise kohustuse. Juhul, kui juhatuse liige delegeerib majandustegevuse ja finantsvahendite käsutamise kolmandale isikule tsiviilõigusliku lepinguga, ei vabasta see teda vastutusest. Selline leping ei vasta seaduse mõttele ega vabasta juhatuse liiget tema kohustustest.

Juhatuse liikme vastutus

Isik, kes annab nõusoleku ennast juhatuse liikmeks valida, peab endale selgeks tegema, mis tagajärjed võivad sellega kaasneda ning millised on tema tegutsemispiirid. Ta peab aru saama, et tema tegevus või tegevusetus võib kaasa tuua vastutuse. Juhatuse liikmeks olemine ei saa olla üksnes formaalne.

Raamatupidamine ja maksud

Kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad on raamatupidamiskohustuslased, kes peavad lähtuma raamatupidamise seadusest.

Ettevõtte raamatupidamise korraldamise eest vastutab juhatuse liige. Ta võib raamatupidamisega ise tegeleda, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. Oluline on tagada, et finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta saadud teave oleks ajakohane, oluline, objektiivne ja võrreldav.

Ettevõtja on kohustatud õigeaegselt kinni pidama ja tasuma talle ettenähtud maksud ning esitama maksudeklaratsioone.

Ettevõtjaportaal

Ettevõtjaportaal on keskkond, mis võimaldab esitada äriregistrile elektrooniliselt majandusaasta aruandeid ja dokumente.

Portaali kaudu saab esitada avaldusi uue ettevõtte registreerimiseks, registriandmete muutmiseks, likvideerimiseks ja registrist kustutamiseks.

Lisaks sisaldab ettevõtjaportaal raamatupidamistarkvara e-arveldaja, mis aitab alustaval ja väikeettevõtjal raamatupidamise korraldamisega mugavalt hakkama saada.

E-äriregistri portaali saab sisse logida ja kasutada iga kodanik. Siseneda saab Eesti, Soome, Läti ja Belgia ID-kaardiga ning Eesti ja Leedu mobiil-IDga.

Arvestuse pidamine ja maksudeklaratsioonid

Käibemaksukohustuslasena peate alates registreerimise päevast täitma käibemaksukohustuslase kohustusi, sh:

säilitama dokumente, pidama arvestust ning väljastama nõuetele vastavaid arveid;
esitama e-MTAs iga kuu 10. kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja tööstuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD);
tasuma maksud ja maksed esitatud TSD alusel iga kuu 10. kuupäevaks;
lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu;
käibemaksukohustuslasena on teil õigus oma käibemaksukohustusest maha arvata samal maksustamisperioodil maksustatava käibe tarbeks ostetud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluv käibemaks (sisendkäibemaks). Kui ettevõtlus puudub või kui kaubad ja teenused on soetatud maksuvaba käibe tarbeks, siis sisendkäibemaksu maha arvata ei saa.
arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma;
esitama iga kuu 20. kuupäevaks käibedeklaratsiooni (vorm KMD) ja selle lisa (vorm KMD INF). Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi- valla- ja linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed, kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot;
kui müüte kaupu või osutate teatud teenuseid teiste Euroopa Liidu riikide käibemaksukohustuslastele, siis peate esitama iga kuu 20. kuupäevaks ühendusesisese käibe aruande (vorm VD).

Deklaratsioonide esitamine

Käibemaksuga maksustamise periood on kalendrikuu.

Kui esimese maksustamisperioodi kalendripäevade arv on väiksem kui 15 (näiteks kui te registreerite end käibemaksukohustuslasena alates 18. kuupäevast), võib esimese perioodi käibe deklareerida koos järgmise maksustamisperioodi käibega, esitades kahe perioodi kohta ühe käibedeklaratsiooni. Kui kohustuse täitmise tähtaeg langeb riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäevaks sellele järgnev esimene tööpäev (TsÜS § 136 lg 8). Maksu- ja tolliamet teavitab kuue kuu jooksul kõiki uusi käibemaksukohustuslasi e-kirja teel iga kuu deklaratsioonide KMD (käibedeklaratsioon) ja TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon) esitamise tähtaegadest.

Elektrooniline deklareerimine

Kõik deklaratsioonid on võimalik esitada elektroonselt e-MTAs kaudu.

Infot e-MTA kasutajakonto kohta leiate veebilehelt “Pääsuõiguste andmine ja lõpetamine.“.

Deklaratsioonide esitamine paberil

Käibedeklaratsiooni (KMD) ja selle lisa (KMD INF) esitamine paberil on lubatud ainult isikutel, kes on olnud käibemaksukohustuslased vähem kui 12 kuud ja ei kajasta käibedeklaratsiooni lisal rohkem kui 5 arvet.
Isikud, kes on olnud käibemaksukohustuslased üle 12 kuu ja/või kajastavad käibedeklaratsiooni lisal rohkem kui 5 arvet, võivad käibedeklaratsiooni ja selle lisa paberil esitada ainult maksu- ja tolliametile esitatud motiveeritud taotluse alusel.
Deklaratsiooni TSD esitamine paberil on lubatud ainult juhul, kui TSD lisal 1 on täidetud kuni 5 rida, s.t deklareeritakse kuni 5 väljamakse saajat.

Vaata ka:

Äripartneri tausta kontrollimine

Äri- ja maksuriskide vähendamiseks on enne tehingu sõlmimist alati mõistlik põhjalikult kontrollida tehingu teise osapoole tausta ja tehingu tingimusi. Kui maksukohustuslane avastab tehingu tegelikud asjaolud, mis viitavad võimalikule maksupettusele, kuid osaleb tehingus siiski, võib ta kehtiva kohtupraktika kohaselt sattuda kahtluse alla maksupettuses osalemise eest.

NB! Kui kahtlused püsivad, soovitame sellisest tehingust loobuda ja kaaluda usaldusväärsema tehingupartneri leidmist. Uute partneritega koostööd alustades on kasulik kontrollida, kas nad on kõik maksud riigile tasunud.

PÄRINGUD

Äripartneri käibemaksukohustuslase numbrit saate kontrollida päringutest:
- Eesti käibemaksukohustuslasena registreerimise (KMKR) numbri otsing ja
- Euroopa Liidu käibemaksukohustuslase registreerimise (VAT) numbri kontroll.
Võlapäringu abil saate kontrollida, kas isikul on maksuvõlg või mitte.
Internetist on leitavad erinevad krediidiinfo teenust pakkuvad andmebaasid, kust on võimalik saada kasulikku infot tehingupoole kohta: näiteks Inforegister (ärivõrgustikud, krediidihinnangud, meediamonitooring), CREDITINFO EESTI (maksehäireregister, krediidihinnang).
E-äriregistri teabesüsteemis saab teha päringuid juriidiliste isikute kehtivate ja ajalooliste andmete kohta.
Euroopa Äriregister vahendab ametlikku informatsiooni Euroopa ettevõtete kohta (tasuline teenus).

Avalikud andmebaasid tehingupoole tausta analüüsiks
Juhised maksupettuste ahelasse sattumise vältimiseks

Töötamise registreerimine

Töötamise register on maksu- ja tolliameti hallatav andmebaas, mis koondab töötamisega seotud infot. Registris sisalduvad andmed on aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste, ravikindlustus ja töötuskindlustushüvitis, määramisel.

Töötamise registreerimise kohustus

Töötamise registreerimine on kohustuslik kõikidele füüsilistele ja juriidilistele tööandjatele. Tööandja on Eesti residendist või mitteresidendist juriidiline isik, Eesti riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus, füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes sõlmib töötamise aluseks oleva kokkuleppe või määrab töötaja ametikohale.
Töötamise registris tuleb registreerida kõik füüsilised isikud, kelle töötamise puhul tekib Eestis maksukohustus, olenemata lepingu vormist või kestusest. Registrisse tuleb kanda kõik töötajad, kes töötavad töölepingu alusel või osutavad teenust muu võlaõigusliku lepingu alusel (nt käsundus-, töövõtu-, agendileping vms).
Erandina tuleb töötamise registrisse kanda ka vabatahtlikkuse alusel, tasu saamata töö tegemine äriühingus ja füüsilisest isikust ettevõtja juures.

Rohkem infot töötamise registri ja töötamise registreerimise kohta..

Vaata ka:

Käibemaksukohustuslasena registreerimine

Käibemaksukohustuslane on käibemaksuseaduse § 3 lõike 1 mõistes ettevõtlusega tegelev isik (füüsiline või juriidiline isik, resident või mitteresident), sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (KMS § 19). Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt.

Loe lähemalt..

Kaupade ja teenuste maksustamine, sõidukid

Põhjalik ülevaade lehtedel Kaupade maksustamine ja Teenuste maksustamine.

Nõuandeid uue või kasutatud sõiduki ostmiseks ning infot sõidukitega seotud maksuarvestuse ja maksukohustuste kohta leiate lehel Kui ostate uue või kasutatud sõiduki.

Maksustamise erisätted

Põhjalik ülevaade lehtedel Erisätted ja kinnisasja maksustamine ning E-kaubanduse ja teenuste erikord.

Toetused alustavale ettevõtjale

Starditoetus

Starditoetuse meedet viivad ellu Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) ja maakondlikud arenduskeskused, mis pakuvad nõustamisteenust taotlejatele ja toetuse saajatele projekti ettevalmistamise ja teostamise ajal. Starditoetuse eesmärk on toetada alustavaid ettevõtjaid, kellel on piiratud ettevõtluskogemus, aga kõrge kasvupotentsiaal. Toetust saab kasutada põhivara soetamiseks, turundustegevuste läbiviimiseks, rakendustarkvara ostmiseks ja arendamiseks ning tööjõukulude katmiseks.

Euroopa Liidu struktuurifondide toetus

Kui otsite rahastamisvõimalusi, on soovitatav uurida Euroopa Liidu (EL) struktuurifondide ja kohalike omavalitsuste pakutavaid toetusmeetmeid, näiteks stardiabi investeeringuteks põhivarasse ja koolitustoetused personali koolitamiseks

EL-i struktuurifondid toetavad mitmeid valdkondi: haridust, tööturgu, teadus- ja arendustegevust, ettevõtlust, infoühiskonda, haldusvõimekust, keskkonnakaitset, energiamajandust, transporti, regionaalset ja kohalikku arengut, tervishoidu ning sotsiaalhoolekannet.

Maakondlikud arenduskeskused pakuvad tasuta nõustamisteenust, aidates teil leida sobivaid toetusvõimalusi oma projektidele. Arenduskeskustest saate infot nii struktuurifondide meetmete kui ka teiste võimalike toetusallikate kohta ning vajadusel ka erasektori konsultantide ja nende teenuste kohta.

Stardilaen

Alustavad ja kuni kolm aastat tegutsenud väike- ja keskmise suurusega ettevõtted saavad taotleda stardilaenu äri alustamiseks, millele riiklik sihtasutus KredEx käendab 75% ulatuses. Stardilaenu eelis tavalaenu ees seisneb selles, et ettevõtja riskib vähem oma isikliku varaga.

Stardilaen on sobilik ettevõtetele, kes on alles alustamas, sest neil on lühikese krediidiajaloo tõttu keeruline saada pangalaenu. Laenu tuleb taotleda läbi panga, kus intressimäär on umbes 7%. Stardilaenu saamiseks võib pöörduda panga, EASi ja KredExi poole.